James Joyce'i meistriteose, romaani "Ulysses" tõlke ilmumist peetakse suursündmuseks Eesti kirjandus- ja kultuurielus. Paul-Eerik Rummo on vahendanud eesti keelde teose, mida on kaua peetud tõlgitamatuks. Teoses on ühte päeva mahutatud Iirimaa ajalugu, iiri keele ja rahvusliku identiteedi põhiküsimused ning tegelaste isiklikud kogemused ja mõtisklused. 

Žürii sõnul andis 2024. aasta Eesti Laulu võiduloo "(Nendest) narkootikumidest ei tea meie (küll) mitte midagi" viipekeelde tõlkinud Jegor Andrejev lisaks laulusõnadele edasi emotsiooni ja muusikalise elamuse ning 5miinuse ja Puuluubi loo tõlkimine viipekeelde on aidanud teadvustada viipekeele olemasolu ja olulisust ühiskonnas laiemalt.

Rahvahääletusel kogusid võitja järel rohkem hääli Kõnetoru keelejutud sotsiaalmeedias, Pakendikeskuse mitmekesise keelekasutusega reklaamid ning keeltekooli Saan Targaks postitused Instagramis.

Ministritest koosnev žürii tõstis 33 kandidaadi seast esile veel kolm mullust keeletegu: Tallinna Ülikooli eesti keele keskuse tegevused eestikeelsele õppele ülemineku ja valdkonna teadustöö toetamisel; mitmekülgne eesti keele õpe "Teema-aastate keeleralli" abil Narva Pähklimäe koolis ning Häädemeeste keskkooli õpilase Rute Marie Maddisoni koostatud ja kujundatud "Äädemeeste aabits".

Žürii poolt esile tõstetud Häädemeeste murrakut tutvustava aabitsa pani kokku Häädemeeste keskkooli 11. klassi õpilane Rute Marie Maddison. Õpik sisaldab kohalikke tekste, mõistatusi ja sõnade seletusi ning illustratsioone, mis andis autorile võimaluse rakendada ka oma kunstiannet. Tööd juhendasid kunstiõpetaja Marika Ristmäe ja kooli raamatukoguhoidja Ave Varik.

Teisena tõsteti esile põnevat ja kasulikku keelerallit vene õppekeelega koolide õpilastele. Narva Pähklimäe kool on seda korraldanud kümme aastat, 2024. aasta oli pühendatud Eesti kultuuririkkusele. 

Kolmandana tõsteti esile Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi juures 2024. aastal Reili Arguse eestvedamisel tegevust alustanud eesti keele keskust, mis toetab üleminekut eestikeelsele õppele ja koordineerib valdkonna teadustööd. 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tunnustas nominente eesti keele õpetamise ja rikastamise eest ning märkis, et tegude nimekiri on muljetavaldavalt mitmekesine. "On näha, et eesti keele info jõuab ka moodsamatesse meediumitesse, nagu taskuhäälingud ja sotsiaalmeedia, ning levib sealt kaudu edasi nooremate keelekasutajateni," ütles Kallas.

"Keele elujõulisuse jaoks peame näitama noortele, et eesti keel elab, areneb ja kohaneb tänapäevaste oludega. Mida rohkem võimalusi on noortel kasutada eesti keelt nende jaoks igapäevastes tegevustes, nagu nutiseadmete, rakenduste ja tehisaru kasutamine, seda suurema tõenäosusega jätkavad nad eesti keele kasutamist ka muudes eluvaldkondades," sõnas minister.