Pariisi Filharmoonia on kahtlemata Prantsusmaa muusikaelu keskpunkt. Eile õhtune suursündmus märkis verstaposti nii dirigent Ingrid Roose jaoks isiklikult kui ka laiemalt Eesti muusikaloos.
Täissaalile antud kontserdi järel vallandus aplaus, millel ei näinud lõppu olevat.

"Ma olen meeletult uhke, sellepärast et meie pisikene kultuur, mitte ainult meie kui eestlaste, vaid kogu soome-ugri kultuur on siin Pariisis ja sellest ei teata midagi. Me tutvustame siin seda väga uhkelt," rääkis dirigent Ingrid Roose "Aktuaalsele kaamerale".

"Kui ma laulan Tormise muusikat, siis ma tunnetan maad, soola, tuult. Ma ei ole seda kunagi varem muusikaga kogenud. Ma olen ka varem palju erinevate maade traditsioonilisi rahvalaule laulnud, aga Tormise muusika on väga teistsugune. See on väga ehe ja tekitab ürgseid emotsioone", rääkis laulja Mathilde Segal.

Veljo Tormise "Unustatud rahvad" kontsert-lavastusel laulis 80 prantsuse akadeemia- ja kammerkoori lauljat vadja, isuri ja soome-ugri keeltes.

"Ma olen lauljate üle meeletult uhke, sellepärast et nad on omandanud selle muusika mitte ainult selleks, et seda esitada, vaid nad on hakanud seda tunnetama. Nad saavad aru sellest kultuurist ja nad mõistavad seda," tunnistas Roose.

"Kuulajate jaoks on kogemus kindlasti erinev, kuid lauljatena tunneme kontserdist puhast naudingut, sest laulutekste oli nii keeruline õppida! Kuuldes teisi lauljaid sinu ümber kaasa laulmas, tekib tõeline küünarnuki- ja solidaarsusetunne," kirjeldas Segal.

Muusikale lisaks toetas kontserdi meeleolu ja atmosfääri Alyona Movko-Mägi video- ja valguskujundus. Prantsuse koorijuht, kes Tormise muusikat oma repertuaaris korduvalt läbi aastakümnete esitanud, tõi esile kontserdi tervikliku lahenduse.

"Ma töötasin Veljo Tormisega koos juba 20 aastat tagasi. Kuulasin kontserti ja see on minu meelest fantastiline projekt. Rütmilised maastikud, poeetilised maastikud, muusikalised kordused, mis mõjuvad lausa hüpnotiseerivalt. Väga ainulaadne," tunnistas Microcosmose koori juht Loic Pierre.