Karja rääkis, et artistina on ta väga suur harjutaja ja esinemiseelse ärevuse fänn. "Kõik, kes tegelevad etenduskunstidega, on öelnud, et väike doos ärevust on vajalik. Kui seda on liiga palju, hakkab see seda esitust takistama ja halvemaks muutma, aga kui seda ei ole, võtab see ikkagi mingisuguse teraviku maha," selgitas ta.

Muusiku sõnul on tema eriala juures olulisel kohal ambitsioonikus. "Ma tegelen nii kitsa erialaga ja Eestis elab natuke üle miljoni inimese – kui ma tahan selles valdkonnas tegutseda, ei ole mul muud varianti," tõdes ta.

"Mul on vaja rahvusvahelist suhtlusringkonda, väga tugevaid kontakte ja inimesi, kes tulevad minuga alati, kui ma neile helistan või kirja saadan, mängima," tõi ta välja. "Ambitsioonikus lihtsalt käib selle eriala juurde."

Karja rääkis, et juhul, kui ta elus peaksid asjad minema nii, et ta enam muusikuna tegeleda ei saa, teeb ta hea meelega hoopis midagi muud. "Mulle meeldib väga koristada, ma oleksin väga hea meelega koristaja," lausus ta. "Mul ei ole sellist meeleheitlikku soovi iga hinna eest kunstnik olla."

Muusiku sõnul annab selline suhtumine talle mingil paradoksaalsel moel hoopis loomingulise vabaduse. "Ma tean, et kui ma ebaõnnestun, siis elu läheb edasi. Mina ise näen selles just midagi väga positiivset. See ei pea olema ainus asi, millega tegeleda."