Rahvamajade kultuurireform Saaremaal tähendab osadele koormuse ja palga kasvu
Saaremaa vald on otsustanud rahvamajade tööd ümber korraldada nii, et kõik 16 maja saavad tööd jätkata, aga rahvamajade juhtidele tehti töökorralduslikud muudatused, et nad saaksid edaspidi tegeleda ainult väga konkreetselt kultuuritööga. Osadele tähendab see koormuse ja palga kasvu.
"Ütleme, et on olemas ka kõrgkultuur, aga mina olen kasutanud ikkagi bändi, mis rahvale meeldib, kutsub tantsima. Ta on lihtne ja armas," rääkis "Aktuaalsele kaamerale" Nasva klubi juhataja Hiie Mook.
Saaremaa vald otsis ka kultuuris kokkuhoiukohta ja viib praegu läbi just rahvamajade kultuurireformi.
"Meie kultuuritöötajate töötasud ei ole ammu enam need, mis nad peaksid olema. Ja me leidsime võimaluse, kuidas me saaksime kultuuritöötajatele maksta väärilist tasu, ning see oli kultuuritöö ümberkorraldamine," selgitas Saaremaa abivallavanem Koit Voojärv.
"Kultuurikorraldajad, kes tahavad jätkata, nende töötasu saab olema kahel inimesel 1680 eurot, mis on kõrgem kui planeeritud ja kokku lepitud kultuuritöötajate miinimum," jätkas ta.
Aga kust see raha siis tuleb? "See tulebki sellest, et me võtame rohkem kasutusele perenaisi, kes on igas rahvamajas olemas. Ja kultuurikorraldajatel laseme teha kultuurikorraldaja tööd. Ja kui nad on valmis tegema seda kahes piirkonnas, siis see ongi kokkuhoiukoht," selgitas Voojärv.
Senistest rahvamaja juhtidest soovib uues süsteemis kaasa lüüa kümme, kuus pidasid reformi enda jaoks ebasobivaks.
"Minu kui selle Saaremaa kultuuri juhi ülesandeks jääb rohkem asjade ajamine. Nii halduse, paberitöö kui ka rahade poole pealt," rääkis Saaremaa Kultuuri juht Tiiu Talvist.
"Kultuuritöö ümberkorraldus tähendab ka seda, et kultuuritöö tuleb väga tugevalt pilti. Ja kui meil on olemas see keskne sündmuste kalender, mis on kõigile arusaadav, siis see on see, mis meid väga toetab", märkis Voojärv, kelle sõnul on seda oodata suveks.
"Sellel kultuuril ei ole ainult see roll, et käime koos ja laulame. See on tegelikult kogukonna hoidmise tegevus ka, et see kultuur toob inimesed kokku, hoiab seda ühtsustunnet. Ta hoiab inimesi oma juurte juures," sõnas kultuuriminister Piret Hartman.
"Ma arvangi, et kui midagi muutub selle reformiga, siis see kultuur võib-olla muutubki ehk täiuslikumaks, mida me võib-olla vajamegi," tõdes Mook.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Aktuaalne kaamera"