Artemi Troitski raamatu algupärand ilmus inglise keeles aastal 1987, vene keeles aastal 2007 ja eesti keeles alles nüüd, 36 aastat hiljem. Samas on Eestil ja Tartu levimuusikapäevadel selles raamatus väga oluline koht.

"Kõigile meile, vaestele lastele Moskvast, Leningradist ja nii edasi, oli Eesti juba Euroopa," meenutas vene päritolu Troitski, kes sõitis omal ajal Tallinnasse ja Tartusse rokkfestivalidele. "Kuulasime väga häid eesti bände."

"Raamatus on terve peatükk, mis on pühendatud ainulaadsele Balti, esmajärjekorras Eesti, olukorrale," tutvustas Troitski. "Seetõttu on mulle muidugi väga oluline, et see raamat ilmus Eestis, küll suure hilinemisega muidugi, aga parem nüüd kui mitte kunagi."

"Muidugi praegu ma võib-olla midagi muudaks selles raamatus, kuid ilmselt seda ei tasu teha, sest ta on oma aja jaoks sobiv," tõdes Troitski. "Ja selle raamatu kirjutasin väga siiralt, olin siis väga optimistlik ja poleks kunagi mõelnud, et Venemaa läheb jälle p****e. Õnneks on Eestis kõik korras."

"Milline oli eesti roki koht kogu Nõukogude roki üldpildis ja mis üldse mujal Nõukogude Liidus toimus, ega me seda eriti hästi ju ei tea," kommenteeris muusik Peeter Volkonski. "Mõnda üksikut vene bändi, jah ... aga kes oskab nimetada minu põlvkonnast mõnda Läti või Leedu bändi? Leedu bändi ei oska, ma arvan, mitte ükski inimene nimetada."