Tristan Priimägi: eilse päeva plaadipood
Mingil ajal said plaadipoodidest hea õhutuse ja valgusega mugavuse oaasid, kus pakutakse meelehead ja tehakse panus maksujõulise noorema keskklassi tarbimisharjumustele, mida peegeldavad ka hinnad, kirjutas Tristan Priimägi Sirbis.
Need poed asuvad tihti ostukeskustes, vahel on aga muusikamüügi kas peaaegu või täiesti ära lõpetanud, kuna muu toob rohkem sisse. Muusika olemasolu puhul on müügiartikliks kiletatud uuspressid, mida pole inimsõrm enne puutunud. Heaoluühiskonna süvenedes on uhiuued asjad rohkem hinda läinud, ilmselt on ka koroonaga kaasnenud desinfitseerimislainel siin oma mõju.
Minu koht on need teistsugused plaadipoed, mis näevad välja nii, nagu oleksid viie minuti pärast pankrotti minemas. Neid on raske leida ka siis, kui Google Mapsis konkreetne aadress lahti, sest silti väljas pole. Müüja (enamasti ühtlasi ka omaniku) tervitusest ja pilgust on raske välja lugeda, kas ta loodab sulle midagi maha müüa või pigem ei raatsi üldse millestki loobuda. Smaug magab leti taga, üks silm lahti, ja jälgib salaja, et sa varandust laiali ei tassiks. Tema koobas on ood raisatud elule, arvaksid paljud, aga pole midagi ilusamat kui põhjalikult viimistletud mõttetu hobi.
Suhtlus on nagu muusikaeksam mõlemale, lindude keeles siristatud remargid katalooginumbrite või kindlate vinüülipresside spetsiifika teemal võivad viia kuskil leti või palaka taga varjuva sorteerimata riiulini, mida igaühele kätte ei juhatata ja kust võib leida paremaid pipstükke.
Mulle meeldib, et siin on plaadid enamasti vanad ja suuremas osas kasutud (kellele neid miljoneid Supertrampe ikka tarvis läheb), aga kes otsib, see leiab. Võtan mantli maha, sest olen tulnud selleks, et jääda. Mul on plaanis kogu see tolmune inventar läbi uurida ja enne ma siit ei lahku, kui olen selle ühe vajaliku asja üles leidnud. "Vajalikkus" on muidugi suhteline, sest plaadipoes võib vajaduse mõiste hüppeliselt kasvada. Ma lihtsalt ei teadnud enne sisenemist veel, mida mul tegelikult vaja on. Smaug paneb samal ajal midagi keema, ilmselt tee või kohvi, sest hakkab tekkima lootus püügiks ja müügiks.
Olen kohale jõudnud.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Sirp