Kirjanik Lucy Worsley: Agatha Christie lood jõuavad väga tumedatesse paikadesse
Ajaloolane ja kirjanik Lucy Worsley rääkis "Ringvaatele", miks ta otsustas just Agathe Christie'st uue elulooraamatu kirjutada ning mis teda kadunud naiskirjaniku juures enim paelub.
Worsley tunnistas, et on suur Agathe Christie fänn ning just see ajendas teda teost "Agatha Christie: tabamatu olemusega naine" kirjutama ja avaldama. "Lapsena ei saanud ma aru, kui head on need raamatud, millest filme tehakse," tõdes Worlsey. "Hilisemas elus hakkas just see mind huvitama."
"Tore on kirjutada kellestki, kes on inimeste jaoks tõesti oluline. Paljud inimesed maailmas armastavad seda naist. Nad on talle kirglikult tänulikud, selle meelelahutuse eest, mida ta on nii paljudele pakkunud," rääkis Worsley, lisades, et ta oli Christie'st ka ajaloolasena huvitatud.
"Ta oli mõlema maailmasõja tunnistaja. Ta oli töötav ema. Ta oli lahutatud. Kõik see oli üsna ebatavaline rikkasse perre sündinud inimese jaoks," jagas Worlsey, nõustudes, et Christie oli mitmel viisil modernne ja äärmuslik naine oma aja kohta ning seetõttu sai ta ka tihti inimeste pahameele osaliseks.
"Tema elu ja tema lood on lahutamatud. Ta kirjutas maailmast, mida tema teadis," kirjeldas Worsley. "Tema lood jõuavad väga hämaratesse paikadesse."
Worsley jagas, et Christie töötas Esimese maailmasõja ajal õena ning oli sõjaõuduste keskmes. Tema töö oli näiteks kirurge abistada ja ravimeid kokku segada. "Aastal 1914 ei mindud niisama poodi tabletti ostma. Farmatseut pidi tableti sulle valmis tegema."
"Pole juhus, et tema esimeses romaanis "Saladuslik juhtum Stylesis" on üks tegelane noor daam, kes töötab haiglas farmatseudina," tõdes ta.
Kuni aastani 1926 kulges Agatha Christie elu päris hästi. "Ta oli abielus, tütre ema, väga edukas kirjanik. Teenis palju raha, ostis maju. Aga aastal 1926 suri ta ema. Agatha tundis meeletut survet kirjutada järgmine edukas romaan. Ta oli selle nimel palju tööd teinud. Ja siis ta avastas, et tema abikaasal oli armuke."
Vahetult pärast seda otsustas Christie 11 päevaks kaduda ning inimesed arvasid, et ta on surnud või enesetapu teinud. "Tema leidmiseks korraldati üleriigiline inimjaht. / .../ Tal oli n-ö dissotsiatiivne fuuga. See seisund võib tekkida pärast ränka isiklikku traumat," tutvustas Worsley vaimset häiret, mis kirjanikul välja lõi. "Ta võis teha normaalseid asju, aga ta ei adunud teadlikult, mida ta tegi."
Toimetaja: Maiken Tiits
Allikas: "Ringvaade"