Mart Juure raamatusoovitused: Õnnepalu šamanismist vimmaõpikuni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Liis Sinitamm/ERR

"Prillitoosis" istus taas ka valvelugeja Mart Juur.

Alustas Juur nagu ikka vana palaga, ja sedapuhku pärines see Suumani Sassi valikkogust "Et valgusest vestelda", mis ilmus 2017. aastal.

Nüüd aga uudisteostest:

Tõnu Õnnepalu "Lõpmatus". EKSA.

"Ilmunud on Tõnu Õnnepalu triloogia "Mujal kodus" kolmas osa ja Pariisist rändasime Õnnepalu seltsis Kanadasse ehk Kanaadasse, nagu lõunaeestlased ütlevad ja Kanaadast oleme jõudnud Vilsandile ehk lõpmatusse, kus leiab aset viimase osa tegevus. Tegevus on muidugi palju öeldud, pigem on see seisund, mis tabab inimest, kes kolib Vilsandile ja keda tabab Vilsandi hõllandus. Vilsandi on müütiline paik, Vilsandist rääkides sigineb inimeste silmadesse selline unistav pilk ja jutt muutub mütoloogiliseks. Ja Õnnepalu stiil on ju ka šamaanilik. Loed ja oled kõigega nõus ja alles siis, kui oled lugemise lõpetanud, hakkad mõtlema, et ot-ot-ot, mida ma nüüd just äsja lugesin, Vilsandist veel müstilisem paik on ju Otepää kõrgustik, aga lõpuks, kõik on maitse asi."

"Mina Elton John". Tõlkinud Jana Linnart. Tänapäev.

"Hästi naljakas ja kaasahaarav autobiograafia, mille autoriks on 72aastane Elton John, kes parajasti teeb maailmas hüvastijätuturneed, on seda teinud juba mitu aastat ja teeb kindlasti veel mitu aastat, sest tal on hea hoog sees. Elton on Eestis käinud kolm korda, aga tema kõige tähelepanuväärsem visiit idablokki leidis aset aastal 1979, mil ta esines Leningradis ja Moskvas ja ta pühendab ka sellele siin paar lehekülge ning ütleb, et ta poleks eales osanud arvata, et tema esimene päev Nõukogude Liidus lõpeb sellega, et ta suitsetab kanepit, joob viina ja seksib KGBlasega. Sääraseid lugusid on Eltonil varuks palju."

Aleksei Beljakov, "Alla Pugatšova elu ja imelised seiklused". Tõlkinud Erle Nõmm. Tänapäev.

"Alla kehastas paljude nõukogude inimeste lootusi ja tundeid ja see raamat on parimates vene seikluskirjanduse traditsioonides kirjutatud biograafia."

Lucy Worsley, "Kuninganna Victoria. Tütar, naine, ema, lesk". Tõlkinud Jana Linnart. Tänapäev.

"See raamat räägib vähem kuninganna riigiasjadest ja seda rohkem eraasjadest. Kindla ja range käega kirja pandud biograafia, kust muuhulgas saame teada -- kuna kuninganna Victoria oli väga haige inimene -- mllle vastu aitas oopium, ja mis omakorda aitas oopiumi vastu, muide Eesti aedadeski kasvav taim."

Sophie Hannah, "Kuidas pidada vimma". Tõlkinud Faina Laksberg. Varrak.

"Psühholoogia käibetõde on see, et vimm tuleb maha panna, sellest tuleb läbi tulla ja see tuleb unustada, sest see kahjustab vimmapidajat. See kõik on õige, ütleb autor, aga samas on vimm ka kasulik, see õpetab meid nägema erinevaid võimalusi, ja kui vimma õigesti hooldada, siis elu teeb pika sammu edasi."

Toimetaja: Valner Valme

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: