Liikudes 2023. aasta kevadel mööda Tallinna linna, meenutab ümbritsev mõnda hirmuäratavat linnadüstoopiat. Loosungi "Tallinn ehitab" all on paralleelselt käigus näiteks Vanasadama trammiliini ehitamine ning Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine ning Jõe ja Pronksi tänavate ümberehitus, mis on halvanud pea kogu kesklinna.

Sotsiaalmeedia kihab elanike muredest, et kistakse üles viimnegi osa linnahaljastusest, liikuvus on oluliselt häiritud, kuid kaosest ei pruugi väärt keskkonda saada.

Tallinna kui 2023. aasta Euroopa rohepealinna eestkõnelejad lubavad, et kõik toimub selle nimel, et meil oleks tulevikus parem. Kas seda tasub uskuda või on tegu pelgalt rohepesuga? Linnaehituslike projektide teostamine võtab küll palju aega, kuid millal on oodata tulemusi? Milliste vahenditega saab muuta linna kiiresti, näiteks mõne kuuga inimsõbralikumaks?

Teisipäeval, 2. mail arutavad Eesti Arhitektuurimuuseumis nende küsimuste üle Tallinna abilinnapea Vladimir Svet, maastikuarhitekt Karin Bachmann ja liikuvusekspert Marek Rannala. Vestlust modereerib linnageograaf ja Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping.