Stockholmi Eesti Majas avatud uue näituse põhirõhk on eesti luuletaja Underi pagulusaastatel Rootsis. Samas toob näitus vaatajateni ka fotosid, meenutusi ja luulet Marie Underi varasemast elust Eestis, seda nii eesti kui ka rootsi keeles.

Kuigi Under elas Rootsis üle 30 aasta ja teda esitati sel ajal korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks, ei ole suurem osa tema loomingust rootsi keelde jõudnud. Underi pagulusajast on jäänud kõlama mitmesugust kurbust.

"Ta eriti auahnena mulle ei tundunud, võib-olla Adson oli rohkem, kes teda tagant utsitas," meenutas Underi peretuttavate laps Maret Paljak poetessi.

"Tema jaoks oli eesti keel põhiline instrument, kuidas ennast teostada ja kui ta Rootsi sattus, siis ta lõigati sellest ära ja ma arvan, et see oli tema jaoks väga raske," kirjeldas üks Underi näituse koostajatest Evelin Tamm.

"Samas on muidugi Mälare ja Rootsi loodus teda inspireerinud. Tal oli siin inimesi, kellega tal ühised loomeperioodid olid ja nii edasi. Ta ei olnud siin eraldatud," lisas Tamm. "Piirkond, kus ta Stockholmi äärelinnas elas – seal elas veel sadu eestlasi, see oli nagu väike eesti küla."

Uus rändnäitus püüab ühelt poolt eesti luuletajat rootslastele tuttavamaks teha ja teisalt jutustada eestlastele vähemtuttavast pagulusajast.