Selgusid kirjanike liidu noorte tõlkevõistluse tulemused

Teisipäeval selgusid kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni VII noorte tõlkevõistluse tulemused.
Teisipäeval selgusid kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni VII noorte tõlkevõistluse tulemused. Autor/allikas: Art Allik

Teisipäeval selgusid kirjanike liidu tõlkijate sektsiooni VII noorte tõlkevõistluse tulemused.

2023. aasta võistluse tõlkesuunad olid inglise-eesti (Lesley Nneka Arimah, "Light" kogust "What It Means When A Man Falls from the Sky" (2017)), ukraina–eesti (Роман Малиновський, "За дві хвилини до півночі" kogust "Солодке життя" (2021)), norra–eesti (Bjørg Vik, "Vårdag med vind" kogust "Snart er det høst" (1982)) ja vabasuund, kus tõlgiti leedu, läti, korea, Liibanoni araabia, türgi, poola ja tšehhi keelest osalejate valitud tekste.

Ukraina–eesti žürii koosseisus Ellen Dovgan ja Ilona Martson otsustas:

II koht Anna Simagina
III koht Vladlena Kotenko

Inglise–eesti suuna žürii koosseisus Aet Varik, Triin Tael ja Heili Sepp otsustas:

II koht Silver Lilleväli
III koht Juuli Teder, Ester Pärn, Kirke Kits, Piret Saue 

Norra–eesti žürii koosseisus Sigrid Tooming ja Øyvind Rangøy otsustas:

III koht Merilin Kaustel-Lehemets

Vabasuuna žürii koosseisus Helen Geršman, Margus Alver, Küllike Tohver, Contra, Jaanus Valk ja Tiiu Sandrak otsustas:

l  koht (läti–eesti) Marite Uibo
II koht (tšehhi–eesti) Aigi Kivioja ja (leedu–eesti) Mihkel Rünkla
III koht (araabia–eesti) Katrin-Helen Uulits, (läti–eesti) Carmen Karabelnik, (türgi–eesti) Ivar Janson, (tšehhi–eesti) Matilde Kivisilla

Kokku laekus 70 tööd: inglise keelest 53, ukraina keelest 3, norra keelest 3 ja vabasuunda kokku 11 (läti keelest 3, poola keelest 2, tšehhi keelest 2, leedu keelest 1, Liibanoni araabia keelest 1 , türgi keelest 1 ja korea keelest 1).

Žüriid ei määranud mitte ainult auhindu, vaid andsid kokku 49 paremale tõlketööle personaalset tagasisidet.

Võistluse eestvedajate Heli Alliku ja Maria Esko sõnul oli selle aasta võistlus tervikuna eriline – mitmes mõttes liiguti päris tundmatul territooriumil. Ukraina keelt Eestis kusagil eraldi erialana ei õpetata, inimesed on seda enamasti omal käel kusagil õppinud. Vabasuunal katsetati aga keeltega, mis on Eesti kontekstis nii haruldased, et nendega tegelevad inimesed ei pruugigi leida võimalusi oma oskusi kusagil näidata. 

Laekunud tööd üllatasid žüriiliikmeid nii oma tõlkevalikute kui -lahenduste poolest.

"Kui nägin, millise originaali on tõlkija valinud oma võistlustööks, olin üsna kahtlev. Selline klassik, kelle keel on päris riukalik: pealtnäha lihtne, aga alati salakaridest tulvil ja tekst, mis on pärit saja aasta tagusest ajast ...," kirjeldas tšehhi keele töid parandanud Küllike Tohver.

"Aga pidin tunnistama, et tõlkija on selle pähkliga toime tulnud ja selle päris nauditavaks tõlkinud. Tõlkes on küll paar pisiapsakat, mis tõenäoliselt ongi sellised Čapeki väikesed vimkad, mida tõlkija pole osanud kahtlustada. Oma esialgsest umbusust hoolimata ma tõesti nautisin seda teksti ja tõlkija julgust. Kokkuvõtteks: mõlemad tõlked on tõesti väärt kiidusõnu."

Läti töid parandanud Contra ehk Margus Konnula tõdes, et mõned parandused või parandusettepanekud tuli teha, aga selliseid tõlketekste, kus nii vähe millegi kallal norida oleks, satub tema kätte harva. "Isegi enda tekste vist mitte, kui ma neid teist korda hakkan üle lugema."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: