Eesti esimene betoonehitis on 1822–29 ehitatud vana Narva sild, mis sai keiser Nikolai I nime. 1822. aastal põletas prantslasest sõjaväeinsener kolonel Antoine Raucourt de Charleville Narva ümbruse savirikkast lubjakivist Eesti esimese romaantsemendi ning sellest valmistati betoon, millest valati Narva silla sammaste veealune osa. Narva-Ivangorodi vahelise maanteesilla veepealne osa ehitati puidust. Seega möödus 200 aastat tsemendi ja betooni tootmise algusest Eestis ja Venemaal.

Keiser Nikolai I sild lammutati 1959. aastal, andes teed praegusele, Sõpruse sillale. Vana Narva silla sillasamba jäänused turritavad endiselt jõeveest välja. Just nende kohale, 50 meetrit Sõpruse sillast ülesvoolu, Narva jõepromenaadile, paigaldati Eesti esimesele betoonehitisele pühendatud mälestustahvel koos betoonjalusega.

Mälestustahvli kujunduse autor on Erik Riikoja, kommunikatsioonibüroo In Nomine loovjuht, betoonosa teostas NOBE (Nordecon Betoon OÜ), metallplaadi teostas Metallfoto OÜ. Mälestustahvel valmis Eesti betoonehituse 200. aastapäeva tegevuste raames. 

Lühifilm "Betoon 1 minutiga. Ajalugu ja betoon":

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 85 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.