Ühena laiemast määratlusest on kultuur elukeskkond, kus oleme harjunud elama oma normide, väärtuste ja kokkulepete järgi. Kultuur loob ja arendab inimese identiteeti, inimeseks olemist, meie suhet teistesse.

Ukraina sõda on kultuurisõda, tõdeti laupäeval Arvamusfestivali paneelvestluses "Kultuur kui kaitse". Vestluses osalesid režissöör Ilmar Raag, kirjanik Mart Kivastik, Kultuuripartnerlus SA juhataja Meelis Kubits ja Viljandi Folgi pealik Ando Kiviberg.

"Kui Putin sai aru, et Ukrainas libiseb kultuur käest, siis algaski sõda. Käib sulaselge maailmasõda, kus kultuuride vahel jookseb hea ja halva piir – see on kultuursõda, mida peetakse relvadega," tõdes Mart Kivastik.

Olulisim on ühendav kultuur 

Meelis Kubitsa sõnul oli osa Ukrainast enne 2014. aastat libisemas Venemaa mõjusfääri.

"Kui venelastel oleks jätkunud kannatlikkust ja nad oleks lähenenud intelligentsemalt, oleks Odessa andunud Venemaale. Enne 2014. aastat oli Moskva ja Odessa vaheline kultuurivahetus oluliselt intensiivsem kui Odessa ja Kiievi vahel. Kui venelased tulid seda n-ö hanitades ja alatult ära võtma, siis hakkas vastu isegi selline linn, nagu Odessa".

Rahva ühtsus, võitlustahe ja ühtekuuluvus ei olnud iseenesestmõistetavad. Ilmar Raagi sõnul pole lääne- ja idaukrainlased tundnud kuulumist samasse kultuuriruumi. Ühendavaks teguriks sai lõpuks vabadus, õigus ise valida.

Seega on eestlaste jaoks kuulumine ühte või teise kultuuriruumi oluline Ukraina õppetund, tõdesid panelistid.

"Oleme lasknud Narva ja Ida-Virumaa täiesti käest ära, seda aastaga tasa ei tee," nentis Mart Kivastik.

"Kui sa oma piirialadega ei tegele, siis pannakse need pihta," jätkas Meelis Kubits.

"Riigi saab suruda põlvili ka ilma sõjata, kasutades lõhesid, mis on ühiskonna sees," tõdes Ilmar Raag.

Raagi sõnul on kõige olulisem see, kas meil on kriisi ajal piisavalt tahet üksteist aidata, kas on ühendav kultuur. Eestis ei tohiks olla elamist täiesti teises maailmas.

"Laulupidu on parem kui automaat"

Eesti laulis end rahvaks ja laulis ennast ka taas vabaks. Viljandi folk pole midagi vähemat kui rahva muusikalise emakeele hoidja, ütles Ando Kiviberg. Teisisõnu turvalisuse baas. "Kui rahva kultuuriline eripära on elav ja tugev, siis see ongi vaimne turvapuur, mis kaitseb meid keerukatel aegadel. Nende hoidmine ja toetamine on elu küsimus."

"Laulupidu kaitseb meid mõnevõrra rohkem kui automaat. Kultuur on see, mis teeb Eestist Eesti," lisas Mart Kivastik.

Siiski pole laulmine kaitsnud küüditamiste ega muude okupatsiooni õuduste eest. Ent kultuur loob eeldused kaitsetahteks ja vaimseks vastupanuvõimeks, see lohutab ja aitab taluda kaotusi.

Eesti taasiseseisvumisele eelnesid kultuurisuhted, alles siis muutusid suhted poliitiliseks. "Kultuuri nime all saab teha nii mõndagi," ütles toonane Soome president Mauno Koivisto. Nii kiitis ta heaks Soome haridusministeeriumi toetuse Eesti infopunkti tegevusele Soomes Tuglase Seltsi ruumides, asus tegutsema taasiseseisvuva Eesti välisministeeriumi ajutine juhtimiskeskus Lennart Meri käe all. Tollal oli kultuur tõeliselt kõva jõud.

Vaimu tugevdaja, propaganda ja uinutaja

Kui kultuur poleks kaitse vaatenurgast oluline, ei pandaks kirjanikke esimeste hulgas trellide taha, ei põletataks raamatuid, ei võideldaks monumentidega, ei tehtaks propagandafilme. Millal muutub aga kultuur ühisvaimu loojast propagandaks? Paatos on pigem stiili küsimus, samas kui propaganda on valedel põhinev tegevus sihtmärgi mõjutamiseks tema huvide vastaselt ja teadvustamata.

Sõda monumentidega on puhas kultuurisõda, see on sõda ajaloo ja tähenduste pärast. Kujud on igapäevaste väärtuste majakad, seetõttu on nende püstitamine ja kõrvaldamine võimu esindajatele nii oluline. "Ka meelelahutus ja populaarkultuur võivad olla kultuuriliseks ühendajaks. Tasub mõelda, milline tähtsus on Barbi filmil," tõi Mart Kivastik näite.

On tähelepanuväärne, et Eestis tehakse Ukrainaga võrreldes suhteliselt palju omakeelseid telesarju. "Minu kui filmirežissööri jaoks on meie telesarjad veidi aeglased, aga inimesed eelistavad kodumaist ja vaatavad neid rohkem kui Ameerika sarju," nentis Raag.

Meelelahutus võib olla ka nüristav. Tiktok on Hiina uus pehme relv, mis ahvatleb ja uimastab oma kasutajaid viisil, mille mõju inimkooslustele on veel raske ennustada.

Kirjaoskuse tähtsus on tohutu

Lugemise kahanemine võib olla ohtlik demokraatiale. Maailma valitsevad need, kellel on hea lugemisoskus. Kehv lugemisoskus vähendab õppimisvõimet, võimet läbi näha valeuudiseid, nõrgendab allikakriitikat ja abstraktset mõtlemist – need on äärmiselt olulised säilenõtkuse ja turvalisuse osad.

Kultuur pole mitte ainult kaitse, vaid ka inimese arendaja. See suurendab mõtlemisvõimet, kujutlusvõimet ja empaatiat. Ehk on kõige selgemini mõistetav kirjanduse ja filmide mõju. "Paljudes valdkondades anname me järjest oma keelt ära. Kui me keele ära kaotame, siis oleme kaotanud kõik," tõdes Mart Kivastik.

Ando Kiviberg nii pessimistlik ei ole. "Eesti räppkultuur on hämmastavalt võimas abivahend, mis on teinud eesti keele rikkuse ja kestmise nimel metsikult tänuväärset tööd."

Kultuur – vabaduse valdkond

Samaaegselt on vaja hankida laskemoona ja ehitada ühtekuuluvust. Kui pole kuuluvustunnet, pole millegi eest sõdida.

"Räägime kultuurist kui kaitsest seetõttu, et käimas on sõda, mis on oht ka meile. Sõda aga saab ühel hetkel läbi. Meil peab olema plaan ja kindlus, kuidas ennast seejärel iseendina hoida, mis tegevusi toetada. Praegu kärbime kultuuri teistest valdkondadest veidi rohkem, sest kõik ju tiksub… Meie kaitse aluseks peaksid aga olema need teemad, asjad ja nähtused, mis teevad Eestist Eesti. Need tagavad meie elujõu," ütles Ando Kiviberg.

Õigustatud on mure kultuuri militariseerumise pärast sõja ajal. Kas on üldse õige vaadata kultuuri läbi kaitse prisma? Kultuuri põhiolemusse peab kuuluma ennekõike vabadus, siis ei peaks seda muret tundma.

Lõppude lõpuks on kultuur oma loomult taltsutamatu. See liigub ka ebameeldivates suundades, ei allu võimule, ärritab, otsib ja uurib, katsetab piire ja ületab neid. "Ei saa sundida, kuid saab anda inspiratsiooni," tõdes Ando Kiviberg.

Maikuus viis Meelis Kubits Eesti muusikud Odessasse kontserte andma, sest "moraali ülevalhoidmine ja vaimu tugevdamine on kohutavalt tähtsad, nagu ka abi enesekindluse ja võidutahte hoidmisel. Ukraina julgeolek on ka meie julgeolek."

Ukrainas on sõja ajal sündinud palju uut omakeelset kultuuri. "1,5 aastat brutaalseid rünnakuid on Ukrainas esile kutsunud uue kultuurilise eneseotsingu ja loomingulisuse laine, luuaks uut muusikat ja kirjutatakse uusi teoseid. Ukrainas on mitmesajast  loomeinimesest koosnev art front. Muusikud ja poeedid käivad rindel süsteemselt."

Puhas näide sellest, kuidas kultuur inimesi jõustab ja paneb armastama vabadust.