Räägi palun, mis raamat see on?

See on selline raamat, mida ei olnudki veel tehtud. Panin kokku kümne aasta fotod ja siis väikesed, saatvad lood Eesti kohta. Mul on ka kümme kaasautorit, kes igaüks tuli ühe looga, mina tegin ülejäänud 80 ja siis kümme fotot on ilma loota, nii et kokku tuleb sada vaadet Eestile.

Mille järgi sa need sada vaadet valisid?

Vaatasin oma fotoarhiive üle, sest kõigil fotograafidel on materjali palju. Lood on väga erinevad: Eesti linnadest, linnaruumist, inimestest, meie elulaadist ja mõttelaadist. Siin on mõned pildid, mis võib-olla ei olegi fotona üldse parima 10 000 pildi hulgas, aga lihtsalt looga koos on super. See ei ole paraadfotode raamat. Neid juba on ja need on kindlasti väga head, sest kirjeldavad Eestit sellisena, nagu me seda presenteerida tahame. See raamat kirjeldab Eestit sellisena, nagu ta tegelikult on. See on pidulik natukene ringiga, et selline hea tunne tuleb sisse, kui sa korraks saad selles argipäevas peatuda ja mõelda ja vaadata. 

Raamatu pealkiri on "Eesti". Kas sa oled kogu Eesti ära kaardistanud? Mis kohtadest siin fotosid on?

Nagu kirjutas selle raamatu saatesõnas kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, et kui tavapilk Eestile lähtub Tallinnast, siis siin on tugevasti esil Tartu ja Lõuna-Eesti.

Aga Ida-Virumaa, Sõrve säär?

Sõrve säär ei ole, aga on mitu laidu – Saarnaki, Manilaid. See on ka oluline, et tuleb rohkem liikuda, sest muidu ei teki neid momente materjali hulka, mida pärast valida.

Mis selles argipoeesias on, mis sind võlub?

Elu käib täna, see on see üks ja ainus, mis meil on. Ma ei ole siia otsinud ka midagi koledat või šokeerivat, et see tõesti ongi selline lihtne ja sirgjooneline. 

Sa oled fotograaf, miks mitte anda välja Eesti fotoraamat?

See on Eesti fotolugude raamat ja nii on see minuga sobituvam. Eesti fotoraamatu võib anda välja mõni parem fotograaf, kes ei ole jällegi kirjamees. Mina olen mõlemat, olen fotograaf ja kirjamees ja see sobitus siin ideaalselt kokku.