Kunstihoone järgmise aasta rahastus läheb rahvusraamatukogu ehitusele
Kultuuriministeerium plaanib Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise jätkamiseks ümber suunata Tallinna Kunstihoone Vabaduse väljaku maja renoveerimiseks lubatud 3,3-miljonilise investeeringu.
Tallinna Kunstihoone juhi Paul Aguraiuja sõnul on nad kultuuriministeeriumiga tihedas suhtluses ning uudis, et kunstihoone järgmise aasta rahastus läheb rahvusraamatukogule, ei tulnud üllatusena.
"Me jätkame samaaegselt juba ette kokkulepitud tempos hanke korraldamist ja projekteerimise lõpuleviimist ehk ehitusloa lõpuleviimist. Ministeeriumist on mulle kinnitatud nii ministri kui kantsleri poolt, et kunstihoone renoveerimine on nende jaoks jätkuvalt väga suure prioriteetsusega ning nähakse kõvasti vaeva selle nimel, et leida lahendus ka kunstihoone renoveerimiseks," rääkis Aguraiuja.
Kokku eraldati Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 6,5 miljonit, sellest 3,3 miljonit võetakse nüüd tagasi, kuid Aguraiuja loodab, et vajaminev summa siiski leitakse peagi ja kunstihoone remont püsib graafikus.
"Võib juhtuda, et oleksime juba aasta lõpus valmis ehitajaga lepingu allkirjastama, aga lepingut me ei tohi enne allkirjastada, kui on olemas riigipoolne garantii rahastuse kohta. Kui ministeerium suudab meile leida lahenduse järgmise aasta kevadeks, siis ei nihku meil mitte üks tähtaeg ja me oleme endiselt võimelised 2025. aasta lõpuks Vabaduse väljakule sisse kolima," selgitas Aguraiuja.
Rahvusraamatukogu ehituseks on juba eraldatud 76,2 miljonit eurot. Suurenenud ehituskulude katteks on järgmiseks aastaks vaja leida täiendavad kümme miljonit eurot, millele lisandub seejärel sisustuseks vajalik 17 miljonit eurot.
"Kümme miljonit on vajalik selleks, et hoone valmis saaks. Hoone poolelijätmisega kaasnevad võimalikud kulud ja riskid on kordades suuremad. Seega on kindlasti oluline, et see väga suuremahuline ehitusprojekt ikkagi lõpuni jõuaks," sõnas rahvusraamatukogu juht Martin Öövel.
Vajaminevast kümnest miljonist kompenseerib kunstihoonelt võetav 3,3 miljonit vaid ühe kolmandiku. Kultuuriministeerium kaalub võimalust rahvusraamatukogu investeeringust puuduoleva summa jaoks kasutada CO2 rahasid, kuid see peab olema kooskõlas vajalike tingimustega ja vajab veel kooskõlastamist kaasuvate ministeeriumitega nagu näiteks kliimaministeerium.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Aktuaalne kaamera"