Paavo Piik tõi välja, et valikuvabadus on osa eetiliselt protsessist. "Me võime küll kellegi poliitilise vastuse võtmise või tagasiastumise koha pealt öelda, et mina teeksin nii- või naamoodi, aga see on ikkagi inimese valikuvabaduse või otsuse tegemise koht," sõnas ta ja valik on eetika pärisosa. "Kui me räägime poliitilisest kultuurist, siis ka sinna peab jääma inimese enda otsustamise koht."

Margus Ott mainis, et ühiskondlikus elus on alati mänguruumi. "Ühest küljest sõnastatud-fikseeritud reeglite ja seaduste vahel, aga teisalt ka sõnastamata, ebamäärasemasemate normide vahel," mainis ta ja lisas, et vahel võib tunduda, et kui me sõnastame mingi reegli või seaduse, siis on asi korras.

"Aga loomulikult ei ole, seaduskoodeks, reegel või norm on sõnastatult nagu käsitöölisel tööriist, muidugi käsitööline vajab head tööriista, aga tööriist üksi ei tee midagi, nendega peab oskama ka ringi käia, seega sõnastatud reeglid on alati läbikäimises mitmekesise elu tegelikkusega," rõhutas Ott.

Piik tõi ka välja, et läänemaailmas on väga populaarne liikumine efektiine altruism, mille eestvedajad propageerivad lähenemist, kus igal hetkel mõelda sellele, kuidas on kõige tõhusam viis olla võimalikult eetiline. "On küll inimesi, kes ärkavad hommikul ja püüavad iga teo teha nii, et see oleks võimalikult altruistlik, kasulik inimkonnale, eetiline, see kõlab jaburalt, aga tegelikult on ka selliseid inimesi."

"See on suurepärane, nad on eetiliselt arenenumad kui enamik inimesi, aga ometi nad pole eetilised, kui nad viivad selle lõpuni, sest nad mehhaniseerivad oma käitumise ja kui käitumine on mehhaniseeritud ja kalkuleeritav, siis see ei ole enam eetiline, siis see eetiline probleem käib ära," tõdes Ott ja mainis, et nad ei ole mitte halvad inimesed, vaid nad pole enam eetilised. "Selles ma kahtlen aga, kuivõrd lõpuni see on läbiviidav."

Margus Oti sõnul võib öelda, et eetika ongi alati kriisis. "Kriisist me alles saamegi eetikat välja noppida," mainis ta ja ütles, et on selline roosa unistus, et kunagi saavad asjad korda ja siis pole mingeid eetilisi muresid. "See on tühi unistus, mis parimal juhul kannustab meid otsima, aga eetika tuum peitub ühitamatuses."

Piigi arvates ei peaks lootma sellele, et seadused ja reeglid aitavad inimestel ka oma elu paremini korda saada. "Sellisel juhul me jõuame väga legalistlikke ühiskondadeni, mis on ka Ameerika ning osaliselt ka Inglismaa probleem, kus sa üritad kõik ära seadustada, see muutub aga naeruväärseks ning võtab inimeselt ära enda otsustuse võimaluse."

"Oleks vaja leida see tee, et meil jääks alles võimalus ise sekkuda ja otsustada ning luua kultuurina kirjutama reegleid," rõhutas Piik.