Tarand nõustus, et see on probleem, kuidas nädalavahetuse ühiskonna- ja poliitikateemalistes saadetes arutlevad valdavalt keskealised mehed. "Sisu ja informatsiooni need saated üldiselt ei sisalda. See võib-olla seletab, miks naisi ei leidu sellega tegelema, sest üldiselt on Eestis haritud naised ja nad ei viitsi nii palju tühja juttu ajada kui vanamehed," arvas Tarand.

"Ka kuskile ametlikult kvoote kirja panemata saab ju kujundada oma toimetust niimoodi, et seal valitseb võimaluste piires selline ealine ja sooline mitmekesisus," tõi Tarand välja. Virro lisas, et kvootide osas tuleb mõelda sellele, miks see on tööriistana üldse välja mõeldud. "See tööriist on selleks, et meil oleks võimalikult palju arvamusi, et intelligentsed inimesed avaldaksid erinevaid vaatenurki," sõnas ta. Virro arvas, et praegused arvamustoimetused, milles meeste osakaal on valdav, taastoodab seda, et arvamuslugusid ka tellitakse rohkem meestelt.

Avalikus arutelus minnakse naiste puhul sageli väga kiiresti isiklikuks ja soospetsiifiliseks. Tarand nentis, et inimese isiku kallale tulemine käib tänapäeval avaliku arvamuse avaldaja rolli juurde. "Õllekeldri tagumine ots on nüüd meie avaliku ruumi täieõiguslik osa, ta on väljunud igale poole ja see on väga halb. Selle all kannatavad ühtviisi nii naised kui mehed," arvas ta.

Virro jagas enda töös ette tulnud juhtumeid, kus meessoost intervjueeritav on üritanud teda lahkudes suule suudelda või viimasel hetkel on intervjuu asukoht muudetud isikliku kodu peale, kus aga ilmnes, et mees on kergelt purjus. "Kui ma olen neid lugusid peegeldanud teistele, siis ma olen aru saanud, et need kogemused pole kuidagi harukordsed," sõnas Virro, kuid pidi nentima, kuidas näiteks mõni meessoost peatoimetaja seda eriti tõsiselt ei võta. "Sellest proportsioonist ei saada aru. Kui sul endal pole kogemusi sellisel kujul, siis on raske uskuda, et tegelikult kellelgi on," sõnas ta.

"Naistel peaks olema võimalus olla naised, näha kenad välja ilma, et see võtaks kogu tähelepanu ära sellelt, mida nad sisuliselt teevad," ütles Virro. "Poliitikud või avaliku elu tegelased – paljude töö on milleski muus ja oleks meeldiv, kui see rõhk oleks vastavalt rohkem seal," lisas ta.

Virro rõhutas, et iseenesest mingeid muutusi ei juhtu. "Kõik need peatoimetajad, inimesed, kes teevad neid valikuid, peavad selle jaoks midagi tegema," rääkis ta. Virro ei tahtnud mingit aega prognoosida, mil muutused võiksid aset leida, vaid sooviks protsessi ennast tagant lükata ja lootis, et äkki kellelgi otsustajal tekib saadet kuulates mingi idee. "Need ongi need väiksed sammud, kuidas selleni jõuda," ütles ta.