Näitus "Habras tasakaal" keskendub kunstniku loomingulisele protsessile ning pingutusele selle käigus. Näitus küsib, kas kunstniku praktika võib olla tema isiku pikendus, kuna materjali käsitlusviis peegeldab samaaegselt tegija võimekust ja tundlikkust. 

Luues saab määravaks kahe oleku – helluse ja karmuse – vaheldumine, sealjuures nõuab õrnus samasugust sihikindlust kui jõulisus, kuna jätab teosesse pingestatuse ka siis, kui see on lõplikult valmis. Materjali painutamise protsess seostub kunstniku endaga ja tema haavatavusega indiviidina.

Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Nokukhanya Langa, Anna Mari Liivrand, Emma Luukkala, Mari Männa, Laurynas Skeisgiela, Mark Soosaar.

Anna Mari Liivrand (EE, 1993) on installatsioonikunstnik, kelle loomingusse kuulub ka joonistusi. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni osakonna (BA, 2016) ja kaasaegse kunsti eriala (MA, 2022). Viimastel aastatel on kunstnik oma teoste fookusesse asetanud argirituaalid, ornamendid ja dekoratsioonid.

Emma Luukkala (FI, 1992) on visuaalkunstnik, kelle peamised tehnikad on maal ja skulptuur. Luukkala lõpetas Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemia (BA 2018, MA 2020). Ta ammutab oma kunsti motiive igapäevaelust ja oma ümbrusest. Ta vaatleb kodukeskkonda, keskendudes detailidele: tekstiilmustritele, mööblijalgadele ja esemetele, mis on peidus diivanipatjade vahel.

Hedi Jaansoo (EE, 1989) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja fotograaf. Ta lõpetas Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018) ja fotograafia osakonna (BA, 2014). Jaansoo töötab enamasti väikeste ja õrnade asjade, lillede, ebakindluste, tunnetuste ja tundlikkustega.

Kaisa Maasik (EE, 1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2021) ja fotograafia osakonna (BA, 2017). 2019. aastal täiendas Maasik end Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemias Praxise kuraatoritele suunatud magistriprogrammis. Maasik keskendub juhuslike inimeste tunnetele ja kogetule, püüdes nende lugu edasi anda läbi esemete või mälestuste. 

Laurynas Skeisgiela (LT, 1994) on kunstnik, kuraator, fotograaf ja filmitegija. Ta õppis Vilniuse Kunstiakadeemia fotograafia ja meediakunsti osakonnas aastatel 2013-2017 ning Stuttgardi Kunstiakadeemias. Ta moodustab Milda Dainovskytėga kuraatorite duo ja alternatiivsest linnakultuurilise organisatsiooni, mis julgustab meid küsima, meenutama ja ümbermõtestama kohalikke identiteete.

Mari Männa (EE, 1991) on Tallinnas tegutsev skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonnas (BA, 2017) ja Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti osakonna (MA, 2020). Tema skulptuuripraktika on ajendatud soovist uurida erinevaid materjale ja luua kujuteldavaid vorme kui igapäevast rituaali.

Mark Soosaar (EE, 1946) on Eesti filmirežissöör, operaator ja stsenarist. Soosaar lõpetas 1970. aastal Filmikunsti Riikliku Instituudi operaatorina. 1992. aastal kolis ta Pärnusse ja asutas oma filmistuudio nimega Weiko Saawa Film. Tema arvukad dokumentaalfilmid vaatlevad sageli erinevaid teemasid antropoloogilisest vaatenurgast. Teadliku autorina, loob filme tuginedes üksnes enda ideedele. Ta valib oma loo peategelase ning filmib teda kõrvalise abita. Ta ei kasuta kunagi väliseid intervjuueerijaid. Vajaduse korral loob ta teadlikult olukorra, mis võimaldab paljastada subjekti sisemaailma või suunata filmi ideed.

Nokukhanya Langa (USA / NE, 1991) on Rotterdamis tegutsev kunstnik. Ta lõpetas Moravia Ülikooli stuudiokunstis (BA, 2013) ja Frank Mohri Instituudi maalikunstis (MA, 2018). Nokukhanya kunstipraktika kombineerib tema isiklikku lugu, mitmekultuurilist pärimust ja läbielatud kogemusi ning toob need kokku suureformaadilistel maalidel, mis on täidetud elava kujundikeelega, mis on esitletud teadvusevoolu stiilis.

Näitus jääb avatuks 16. detsembrini.