Viimase aasta veetis Jaan Toomik Lääne-Eesti metsade keskel, kus ta uuris üksinduses oma tajusid ja emotsioone. "Sellest kohast ja nendest aistingutest ja tunnetest on kokku saanud selline komplekt maale, mis on ehitatud üles selllisele üsna selgele narratiivile, siin on ka oma selline nihestatus ja ambivalents, aga et oleks suhteliselt arusaadav, siis need on tulnud mulle nägemuse või mingite tähelepanekute järgi."

Ehkki teemad, mida ta lahkab, on pigem eksistentsiaalsed ja tõsised, aimub maalidest siiski ka tubli annus eneseirooniat. "Kui sa tõsistest asjadest räägid, siis ilma naljata võib see muutuda naeruväärseks, see annab distantsi kunstnikule oma loomingus, mis on äärmiselt vajalik."

Ühtlasi on näitusel tajutav teatud religioosne mõõde. "Ma isegi näituse nime mõeldes oleks võib-olla rohkem seda religioossust rõhutanud, sest ma tegelesin palvetamisega, mis on minu meelest väga võimas vahend kasutada endas ära teatavaid irratsionaalseid jõude," mainis Toomik ja lisas, et tihtipeale on see ka ainuke asi, mis inimest võib aidata.

Jaan Toomiku näitus Temnikova ja Kasela galeriis on avatud 21. jaanuarini.