Teedema sõnul on esoteerika ka tänapäeval väga populaarne. "Kui me vaatame kasvõi sotsiaalmeediat, kus astuvad üles igasugused nõiad, prohvetid, parapsühholoogia professorid, valgusolendid jne," sõnas ta. "Nad võivad seda tänapäeval täiesti vabalt teha, keegi ei süüdista, kohtu alla neid ei anta," märkis ta, kuid nentis, et nii pole see alati olnud.

Teedema sõnul olid suurem osa nõidadest mehed, kuid kõige kuulsam nõid, keda ka tänasel päeval tuntakse, oli naisterahvas nimega Kongla Ann. "Tema protsess on hästi tuntud, seda on mitmesse kohta ümber kirjutatud. Näiteks isegi Viru-Nigula kiriku õpetaja on pidanud vajalikuks selle protsessi kirjelduse kiriku kroonikasse ümber kirjutada."

Kongla Ann eristus teistest talupoegadest, kuna ta ei olnud kohalik, vaid pärit Viiburist. Teda süüdistati mõisahärra Hermann von Billingshauseni tütre surnuks nõidumisel. "Piinamise käigus ta seda muidugi kõike tunnistas, kirjeldas, kuidas ta seda tegi. Muutis end nähtamatuks, muutis end koeraks, läks silitas last kolm korda külje pealt ja laps oli hommikuks surnud," kirjeldas Teedema.

Kongla-Ann võttis omaks ka kõik muud süüdistused, alates saatanaga kohtumisest kuni Varudi mõisa põlema panemiseni, mille tulemusel naine tuleriidal põletati. Tänapäeval seisab Viru-Nigula kirikuaia juures mälestusmärk.

18. sajandil enam nõidu ei põletatud, kuid Soomest pärit nõid Vielo Aadole määrati eluaegne vanglakaristus Tartu maakohtus aset leidnud protsessil. "See protsess on sellepärast huvitav, et siin on päris palju eestikeelseid nõiasõnu, mida ta olevat kasutanud oma töös," sõnas arhivaar.

Nõid luges tiibadega vahakuulile maja süütamiseks peale järgmised sõnad:

Tule nüüd kurat

vii nüüd sinna

kohe ma juhatan

võta mu näpist ära

pühi hinge pääle

"See teema pole sugugi ainult tänapäevane, et meil on igasugused "uhhuu-teadlased", vaid neid uhhuu-teadlasi on olnud alati ja ilmselt jääb ka tulevikus. Võib-olla jõuab ka praegustest midagi kunagi arhiivi," mõtiskles Teedema.