X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Edith Sepp: väikeriigid ei suuda oma rahadega filme toota

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp nentis "Vikerhommikus", et tänasel päeval on Euroopas seis selline, et väikeriigid, sealhulgas Eesti, ei suuda oma filme oma rahadega toota, mistõttu on umbes 90 protsenti Eesti režissööride tehtud filmidest kaastootmises valminud.

Viimastel kuudel on Eesti filmivaldkonda tabanud tööpuudus, mis võib ekspertide hinnangul järgmise suveni kesta. Eesti Filmi Instituudi juhi Edith Sepa sõnul on üheks seisaku põhjuseks kõrge inflatsioon, mis mõjutab nii kodu- kui ka välismaiseid projekte.

"Viimastel aastatel, eriti kui meil on hästi palju välisprojekte sisse tulnud, on olnud väga kõrge inflatsioon. Kui näiteks taanlased või rootslased tahavad Eestisse filmima tulla, siis need kulud, mida nad peavad Eestis tegema, on kindlasti 30 protsenti suuremad, kui need olid kaks-kolm aastat tagasi. See on kindlasti projektide sissetulemist mõjutanud," põhjendas Sepp.

Sepa sõnul teeb filmivaldkonna huvitavaks see, et valdkonnas tegutsevaid inimesi toodetakse ise juurde. "Kui meil on hästi palju projekte sees, tuleb ka turule hästi palju inimesi juurde, kes tööd otsivad. Konkurentsivõime on kiiresti kasvanud ja ka see on ka mõjutanud – inimesed küsivad rohkem palka ja need kulud, millega välistootjad peaksid arvestama, on tunduvalt suurenenud," tõi ta välja.

Kuigi Ameerika Ühendriikides toimunud näitlejate ja stsenaristide streik pole Eesti filmimaastikku otseselt mõjutanud, sest siin ei tegeleta Ameerika projektidega, on see kaudselt siiski ka Eestini jõudnud.

"Eesti ei ole otseselt sellest streigist nii palju mõjutatud, sest meil ei ole Ameerikast ning suurtelt platvormidelt ja stuudiotelt sissetulevaid projekte. Küll aga on tööjõud Euroopast liikunud. See on kaudselt ka projektide sissetulemist mõjutanud," selgitas Sepp.

Selleks, et ka väikesed riigid saaksid oma filme toota, tehakse koostööd teiste riikidega. "Täna on Euroopas selline seis, et väikeriigid ei suuda oma filme oma rahadega toota, Eesti sealhulgas. 90 protsenti Eesti režissööride tehtud filmidest on valminud kaastootmises," nentis Sepp ning täpsustas, et Eesti riik suudab täna oma filmile anda keskmiselt umbes 50 protsenti filmi eelarvest. "Meie tootjad on ikka väga võimekad, et nad selliseid kaastootjad turult leiavad, kes meil täna on," kiitis ta.

Filmi instituudi juhi sõnul on Eestis oma filmidele ja välisprojektidele suunatud rahaasjad tasakaalus – nii palju kui läheb Eesti filmide tegemiseks, läheb ka välisprojektide teenindamiseks. Filmitegijatele valmistab aga muret Eesti filmi eelarve.

"Loomulikult tahaks, et Eesti filmil oleks täna tootmiseks kümme miljonit eurot, sest inflatsioon on nii palju mõjutanud ja Eesti filmitegijad peavad filmide vahel ka ära elama. Me võime palgad alla suruda ja Eesti filmirežissöör võib vähem palka küsida, aga kuidas ta ühest filmist teise juurde jõuab, on hästi suur probleem. Kui meil oleks Eesti filmi tootmiseks kümme miljonit eurot, oleksime väga õnnelikud," lausus sepp.

Sel aastal allkirjastatakse kultuurkapitaliga filmilinnaku leping ning Sepp loodab, et järgmisel aastal läheb linnaku ehitamiseks. "Filmilinnak on filmivaldkonnas hügieeninõue. Nii nagu teatrid ei saa teatrit majata teha, ei saa tänapäeval filme stuudiota filmida. See peab lihtsalt olema," rõhutas ta linnaku vajalikkust.

Toimetaja: Karmen Rebane

Allikas: "Vikerhommik", saatejuhid Kirke Ert ja Taavi Libe

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: