Piia Ausmanni sõnul pani 1997. aastal tegevust alustanud Haus galerii Eestis aluse järjepidevale oksjonitegevusele. "Oksjon kujutabki endast aktsiooni, kus oksjonimaja võtab müüki teoseid nii kunstnikelt kui erinevatest erakollektsioonidest, kureerib ja komplekteerib oksjonivalikud, pakub pildiomanikele välja hinnad ja alghinnast alustades müüb need alghinnaga või alghinnast kõrgemalt oksjonil," selgitas Ausmann Klassikaraadio saates "Kunstiministeerium".

Viimastel aastatel on ka Eestis nö haamrihinnale lisandunud oksjoni ostutasu ehk teatud protsent, mida ostja maksab oksjonipidajale. "Igale oksjonile eelneb pikk näituseperiood, kaks kuni neli nädalat, millal potentsiaalsed ostjad saavad müüki tulevate teostega tutvuda. Antakse välja oksjonikataloogid, nii veebis kui ka trükikataloogid," ütles Ausmann.

Kui Haus galerii oksjonitega 1997. aastal alustas, oli galerii valikus 30–40 teost. Viimane oksjonikomplekt koosnes juba 209 teosest, mis olid jaotatud erinevatesse teemagruppidesse – vanema kunsti klassika, moodsa kunsti klassika ning graafika ja joonistus.

Vaal galeriile kuulub Tiina Määrmanni sõnul tiitel vanim erakapitalil põhinev seni tegutsev galerii. 2009. aastal käivitas Vaal galerii esimest korda e-oksjoni. "Tuleb möönda, et me olime natukene ajast ees ja see projekt jäi riiulile. /.../ Aga kui 2020. aastal tuli koroonaaeg, siis see oli kümnendi parim arengukiirendi kogu oksjonimaastikule. Väga lihtsal ja loogilisel põhjusel – kadus ära konkurents," selgitas ta.

Tiina Määrmanni sõnul ei konkureeri oksjonikorraldajad mitte niivõrd rahale kui inimeste tähelepanule ja ajale. Kontserti-, teatrimajade ja lennujaamade sulgemisega tekkis inimestel väga palju vaba aega ning selle taustal tekkis ootus virtuaalsetele keskkondadele. "Kõik oksjonimajad hakkasid kibe kiiresti arendama oma oksjoniplatvorme," ütles Määrmann.

Vaal galeriis jaotuvad teosed oksjonipäevade peale ära tehnika järgi – graafika ja joonistuste oksjon ning seejärel maal, skulptuur, akvarell ning tänavu ka ultra contemporary. "Ehk klassikaliste kunstiteoste kõrval näeme ka väga head kaasaegset kunsti," selgitas Määrmann.

Piia Ausmanni sõnul on Haus galerii jaoks olnud alati oluline oksjoni eel koostöö spetsialistidega nagu näiteks Eero Epner, kes teoste valikule peale rahalise ka teist väärtust lisavad. "Meie jaoks on alati olnud äärmiselt oluline, et oksjon ei ole lihtsalt rekordite ja müügi võidujooks. Ka hariduslik moment on olnud meie jaoks algusest peale oluline olnud," selgitas Ausmann.

Haus galerii on lisaks tekstidele teinud ka podcast'e koostöös Heie Maria Treieriga, kes on Ausmanni sõnul väga globaalse maailmatunnetusega kirjutaja ning toob alati Eesti kunsti rahvusvahelise kunsti võrdlusesse. E-oksjonite juurde on lisandunud ka filmimeedium ja oksjonitreilerid, mille läbi teoseid tutvustada.

Lisada kunstioksjonile ka ultra contemporary kategooria oli Määrmanni sõnul Vaal galeriile loogiline samm edasi. "Meie kõigi jaoks on hästi oluline, et kunstiturg ja oksjonimaailm oleksid jätkusuutlikud. See eeldab, et nad ei ole staatilised ega vaakumis. Ei ole kunagi olnud ja ei ole tänagi kindlasti," tõdes Määrmann.

Vaal galerii loodigi Määrmanni sõnul eksponeerimaks Eesti head kaasaegset kunsti. Oksjonid lisandusid sinna juurde saali rahastamise eesmärgil. "Pakkuda kunstnikele rahalisi vahendeid teoste ja loominguga tegelemiseks. Ainult siis, kui kunstnik tegeleb põhitööna oma loominguga, see areneb," arvas Määrmann.

"Me alustasime selle programmiga 2021, kui meil oligi ühe seina peal Konrad Mägi ja Kristi Kongi. See oli võrratu. Just sellepärast, et inimeste, kes tulevad Konrad Mäge vaatama, fookus ei ole tavaliselt kaasaegsel kunstil. Kuid nüüd olid nad sundseisus ja pidid ahmima endasse ka kaasaegset kunsti," naeris Määrmann. See töötas ka vastupidi – kaasaegse kunsti huvilised pidid silmitsi seisma Konrad Mäega. "Maailm ja horisont läksid laiemaks," ütles ta.

"Hästi oluline on, et oksjonist jääks ka kunstilooline jälg ja märk. /.../ Et see ei töötaks ainult oksjoninäituse raames. Nagu etendus, mis on repertuaarist maas ja siis on kõik," lisas Ausmann. Intellektuaalne lõks kaasaegse ja klassikalisema kunsti kõrvutamisest on mõjutanud ostjat kollektsioneerima Eesti kunsti laiemalt.

Määrmanni sõnul on oluline ka teadvustada, et oksjoni tulemustest ja teostest jääb meie kultuuriruumi avalik jälg. "Ma ei tea suures plaanis ühtegi KUMU või Tartmusi näitust, kus me ei oleks kuraatoritega koostööd teinud. Kui teos on olnud oksjonil, siis ta ei kao enam musta auku. See jääb meie kultuurimällu. Seda teost kaasatakse näitustele, kataloogidesse ja ta elab aktiivselt," ütles Määrmann.