Andrus Kasemaa "Au kolhoosikorrale!" (Varrak)

"See räägib meie minevikust ja meie tänapäevast. Kui keegi arvab, et see on selline raamat nõukogudenostalgiast ja igatsusest kolhoosikorra järele, minagi ju mäletan ja näen neid luitunud ja lagunenud kolhoosi tootmishooneid Otepää ümbruses, kus ma rattaga ringi sõidan, siis ei. Kasemaa raamat ei käi ringi selle mõttega, et nõukogude võimu ja kolhoosikorda."

""Au kolhoosikorrale!" räägib taas kord nendest inimestest, kelle olemasolust Kaja Kallas ei taha suurt midagi teada, keda ei näidata glamuursetes seltskonnauudistest. Vaesed, unustatud inimesed Eesti ääremaadel. Kusjuures need ääremaad ei asu Tallinna kesklinnast sugugi mitte kaugel. Kes on sõitnud tasuta bussi, mille valitsus varsti ära kaotab, õhtuse versiooniga ühest maakonnalinna punktist teise maakonna punkti, teab väga hästi, millest jutt käib."

"Kui mõelda, mis selle raamatu sõnum võiks olla, siis selle raamatu hääl on see, et Kasemaa annab sõna just nendele inimestele, keda on hästi palju ja keda me tavalises heatoonilises kirjanduses sageli ei näe või kellest ajakirjandus isegi mingis mõttes häbeneb rääkida."

Nina Lykke "Ega me siin lõbu pärast ei ole" (Eesti Raamat)

"Samast sarjast nimega "Kaja Kallasele see raamat ei meeldi" on ka Nina Lykke romaan. Miks see Kaja Kallasele ei meeldi? Sellepärast, et Nina Lykke on tuntud oma euroskeptilise meeleolu poolest. Nii nagu Kasemaagi, ei lase ta lahti kahtlusest, et kõik need asjad, millest tänapäeval suure entusiasmiga räägitakse, võivad olla lihtsalt kampaania ja soe õhk, mille väljutamine võib olla kellegi või millegi kasudes."

"Lykke eelmine romaan "Surmahaigus" käsitles väga terase pilguga meditsiiniprobleeme, lõimumisprobleeme ja immigratsiooniprobleeme. Nüüd on ta karanud väga keerulisse valdkonda, mille aktuaalseks muutis selline liikumine nagu #meToo ja tühistamiskampaaniad, poliitiline korrektsus ning kõik see, mille üle läänemaailmas pead murtakse."

"Raamatu peategelaseks on üks keskealine kirjanik, kes kutsutakse esinema Lillehammeri kirjandusfestivalile. Esinemisärevuses joob ta ennast täis, festivalil lavale ei jõua ja põhjustab seal meeletu skandaali. See on jube naljakas raamatu ja nagu ikka, saab läbi huumoriprisma rääkida väga tõsistest asjadest."

Tove Jansson "Nukumaja" (Hea Lugu)

"Jutukogu, mis originaalis ilmus 1978. aastal. Kuulub Janssoni nö täiskasvanutele mõeldud raamatute hulka, kuigi see piir muumimaailma ja Janssoni täiskasvanute maailma vahel on üpris tinglik ja ujub kogu aeg eest ära. Kõikide lugude peategelasteks on mingis mõttes veidrad, üksildased ja maailma ära eksinud tegelased. Loomulikult on see väga naljakas ja vaimukas raamat."

"Esimese loo peategelaseks on üks vanamees, kellel on ahv. Teises loos on kaks vanemat härrasmeest, kes elavad koos ühes korteris, kuhu tuleb üks elektrik ja nõnda edasi ja edasi.

Florian Illies "Armastus vihkamise aegu" (Tänapäev)

"Põrutame perioodi, mille üle Euroopa ikka ja jälle veel pead murrab — 1930. aastad, Kesk-Euroopa, Prantsusmaa ja eriti Saksmaa. Illies on Eesti lugejale tuntud raamatu "1913" põhjal, mis ilmus mõni aasta tagasi ja rääkis konkreetselt tollel aastal Euroopas juhtunud asjadest. See teos võtab ette 1930. aastad. Aeg enne Hitleri võimuletulekut, Hitleri võimuletuleku aeg ja see, mis sai tema tegelastest edasi."

"Aga tegelased on meile kõigile tuntud nimed — Salvador Dali, Berthold Brecht, Mannide perekond, Charlotte Wolff. See ei ole raamat nende autorite loomingust vaid pigem inimeste eludest, kes sattusid elama keerulisel ajaloolisel ajal ja see, mis neid elusid täitis ja muutis ja mõjutas. Nagu pealkiri ütleb on see lugu suhetest, inimestevaheliste suhete muutumisest, dünaamikast, erinevatest intriigidest, kirgedest ja kõigest sellest, mis käib kaasas armastuse ja vihkamisega."

"Lugedes tekib mingi hetk tunne, et loed mingisugust seltskonnaajakirja. Kas just Kroonika taolist väljaannet, aga võib-olla mingit intelligentsemat versiooni."

Ellen Stokken Dahl "Vaenlasega voodis" (Varrak)

"Norra tuntud veneroloogi raamat, mida lugesin suure huviga, sest suguhaigused on ju selline sfäär, mis tabab väga paljusid inimesi ja võib tabada igaühte meist. Seejuures on ta ju selline sfäär, mis on hästi looritatud ja varjatud üleüldise piinlikkuse tundega."

"Dahli raamat ütleb meile väga rõõmustavalt, et need haigused pole üldse moraaliküsimused, kõik haigused on ravitavad ja iga haigus võib ka meile midagi õpetada."

Nita Prose "Toateenija" (Pegasus)

"Ma ei ole nii põnevat raamatut ammu lugema sattunud. Selline Agatha Christie tüüpi müsteerium. Selle teose peategelaseks on üks hotelli toateenija, kes satub olema mõrva tunnistaja. Seejärel hakatakse teda lavastama süüdlaseks. Hästi põnev lugu, kus toimub hästi palju süžeepöördeid, on hästi palju üllatusi."