X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Keelestatistika aasta kokkuvõte: ööistungid ja superstaarisaade

Riigikogu liikmed ööistungil.
Riigikogu liikmed ööistungil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestikeelse veebiruumi elav keelekasutus viitab sellele, et tänavu ei ole inimestele olnud enam olulised üksikud suured teemad, vaid uudiseid ja suhtlust täidavad pigem argielule lähedased mõtted, aga siiski ka tehisintellekt, rändesurve ja riigikogu obstruktsioon, selgub Eesti Keele Instituudi reaalaja keeletrendide analüüsist.

Eesti Keele Instituut (EKI) hoiab vastavate digitööriistade abil juba kümnendat aastat järjepidevalt silma peal sellel, milline on veebitekstides esinev eesti keel ja kuidas see areneb.

"Elektroonilises vormis tekstid on juba ammu ületanud trükitud tekstide mahu. Elektroonilise kuju jälgitavus ja mõõdetavus tähendab ühtlasi, et enneolematult hästi on võimalik kätt pulsil hoida sellel, millest ja kuidas eestlased räägivad, milline on elav eesti keel," selgitas EKI vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel.

Muuhulgas on seeläbi võimalik tuvastada, millest mingitel ajaperioodidel rohkem ja vähem räägitakse ehk mis on inimestel parasjagu meelel ja keelel. Kui võrrelda seda, millest räägiti tõusvas ja millest langevas joones eelmisel ja sel aastal, saab teha järeldusi, kuidas on muutunud eestlaste jaoks parasjagu olulised teemad.

"Üldistatult saab öelda, et 2022. aastal läksid inimestele korda Ukraina sõda, hinnatõus, lähenevad valimised ning Eestis ja maailmas just mullu aset leidnud suured spordivõistlused," nentis Koppel.

EKI asjatundja tõi välja, et nendele teemadele viitavad eelmisel aastal eestikeelses veebis sagenevalt nii-öelda kuulda olnud sõnad nagu "lahinguväli", "rindejoon" või "ork" (kunstiline sõimusõna Venemaa sõdurite kohta), "elukallidus", "majanduslangus" või "kokkuhoid", "häältesaak" või "valimisringkond", "rallimeeskond" või "Latvala" ning "paremkaitsja", "väravavõrk" või "alagrupiturniir".

"Tänavu on pilt aga üsna teine. Üldpilt on märksa kirjum ja tavaelu nii jõuliselt varjutavaid suuri teemasid välja ei joonistu. Jääb mulje, et mõtteid ja seega ka jutte täidab rohkem igapäevane ja hooajaline. Siiski tundub, et rahvale läheb argiste teemade kõrval korda ka Eesti sisepoliitika, taasalanud mured rändega ning tehisintellekti tulek igapäevaellu. Nüüd aasta lõpus annab tooni ka Hamasi rünnak Iisraelile," märkis Koppel.

Eksperdi sõnul tulevad kasvava kasutussagedusega sõnadena esile näiteks "ööistung" ja "obstruktsioon", "rändesurve" ja "migrant", "islamist" ja "terrorirünnak" ning "tehisaru", aga ka "superstaarisaade", "jõulukink" ja "päkapikk".

Kristina Koppel tõi veel välja, et kui mullu olid langevas trendis koroonaviirusega seotud sõnad, näiteks "koroonatõend", "näomask" või "nakatunu", siis sel aastal on aina vähem näha investeerimissõnavara nagu näiteks "optsioon" või "marginaal".

"Samuti tuleb rõhutada, et keelandmestik on väga mitmekesine ja parimas mõttes mürarikas. Osade sõnade kasutussageduse kasvu ei oskagi millegagi seletada. Näiteks esinesid mullu tõusvas joones sõnad "helgus", "sarimõrvar" ja "viiulikontsert", tänavu aga "lapsendamine", "päikeseloojang" ja sõna "veidi" variant "veits". Elav eesti keel ongi ülimalt mitmekesine, sest see on miljoni inimese pidev looming. Keelekasutuse rikkus on väärtus ja selle üle võime uhked olla," ütles Eesti Keele Instituudi asjatundja.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: