Anna Hintsi sõnul oli möödunud aastal naiste vägi täiesti tuntav. "Naise jõud on olnud liikumapanev jõud. Kõiges, mis me teeme, kajame üksteisele vastu ja toetame. Võromaa vägi ka muidugi," lisas Mari Kalkun.

Auhinnatud ja palju nomineeritud dokumentaalfilmi "Savvusanna sõsarad" režissööri Anna Hintsi sõnul on kõige üllatavam tagasiside tema filmile tulnud umbes 20 inimeselt üle maailma, kes on filmi vaadanud vähemalt kuus korda. "Nad on öelnud, et nad ei lähe enam lihtsalt filmi vaatama vaid lähevad suitsusauna ruumi, kus nad saavad tunda end turvaliselt, kuulduna ja nähtuna. See on midagi sellist, mis ületab soopiire ja kultuuripiire ja näitab minu jaoks suurt igatsust ja vajadust sellise ruumi järele.

Loomaökoloogia professor Tuul Sepp nõustub, et kahjuks mujal maailmas sellist turvalist keskkonda pole. "Mina olen ka üles kasvanud niimoodi, et ei teadnudki, et muud tüüpi sauna olemas on. See oli nii loomulik," ütles Sepp. Ka Mari Kalkuni jaoks on suitsusaun püha paik. "Nii hing kui ihu saavad puhtamaks," tõdes Kalkun.

Peale paljusid reise ja lugematul hulgal intervjuusid tunneb Hints korraga kurnatust kui inspireerivat energiat. "Loominguprotsess käib nii, et iga kord, kui sa alustad midagi uut, siis alustad mingis mõttes nullist. Kuigi kogemus ja aastad on ikkagi seljataga. Mina käin esiteks suitsusaunas ja seal on väga hea viis kuidas oma egoga tegeleda. Kui sa liiga ennasttäis oled, siis lööd ennast tavaliselt vastu uksepiita ära. /.../ Mul on omad viisid kuidas mitte ülbeks minna ja alustan uut projekti nii, et ma üldse ei mõtle edu peale," ütles Hints ja lisas, et seda tehes pannakse end emotsionaalselt vangi.

Kui Sepp käis hiljuti noortele teadlastele inspiratsioonikõne pidamas oma eduloost teadlasena avastas ta, et oma lugu rääkides tuli üks ebaõnnestumine teise järel. "Sain aru, et kõik asjad, mis mul on õnnestunud, on enne vähemalt kaks korda ebaõnnestunud, aga olen seal padrikus jonnakalt edasi rühkinud. Need lood on ka olulised," ütles Sepp. Hints nõustub, et tuleb osata toime tulla ka eitustega ja tundega, kui asjad ei lähe nii nagu tahaksid.

Loodusteemadega töötavale Sepale valmistab igapäevast rõõmu just linnaloodus. "Ma elan ja töötan Tartus. Meil on bioloogidega uus maja Toomel ja seal lahtiste silmadega ringi käies, siis meil on üks kindel lehis, mille otsas istub kodukakupaar. Käime sealt lõunal mööda ja anname üksteisele teada, kas kakud seal istuvad või mitte. /.../ Välismaa kolleegid on öelnud, et meil on vedanud, et meil on loodust nii palju alles linnades. Tartu Emajões tegutseb saarmas, kes püüab angerjaid," naeris Sepp.

Kurvaks teeb Seppa see, et loodust osatakse vähe märgata ja väärtustada. "Tõesti on ka kohti, kus muutused on pöördumatud ja mida on väga raske ja kallis taastada. Kui mõelda kui väärtuslikud on Eesti sood ja rabad, jõed ja ojad ning isegi meri, ja kui palju oleme neid kahjustanud ja kui kallis on seda taastada ja kui palju need rikkumata seisus tegelikult looduste hüvede ja ökosüsteemi teenustena tagasi annavad. See teeb ikkagi kurvaks ka," nentis Sepp. Uueks aastaks soovibki Sepp, et igaüks leiaks endast üle looduskaitsja, teeks midagi oma aias või annetaks looduskaitseorganisatsioonidele.

Kalkun, kelle muusika on samuti loodusest inspireeritud, kolis tagasi Võrumaale, et ta lapsel oleks võimalus kasvada lähestikku loodusega. "Ja tunda rõõmu kõigest sellest, mida loodus pakub. Aastaajad, kõik see rikkus, värvid ja värvingud, mis iga päev avanevad, kui maal elada," selgitas Kalkun.

Laulja ja laulukirjutaja unistas kodustuudiost, mille aknad avaneksid loodusele ja on nüüd selle unistuse ise täitnud. "Olengi väga palju muusikat seal ise salvestanud. See mõju on kahtlemata väga suur. Sealt paistab suitsusaun, Võromaa künkad, järvesilm ja püüame jõudumööda enda maa peal elurikkust hoida, mitte liiga palju torkida, nii et meil on seal koprakuningriik. Saarmaste ja kobrastega on meil koostöö, nad aitavad meil võsa maha võtta," rõõmustas Kalkun.

Mari Kalkuni soov järgmiseks aastaks on rohkem kuulata. "Otsida iseennast, oma rada, oma nägu, aga samas kuulata ka teisi armsaid inimesi, kuulata loodust, kuulata üleüldse rohkem," ütles Kalkun.