Juhan Sihver on ringhäälingumuuseumi juht ja eestvedaja asutamisest saadik ehk peaaegu 25 aastat. Esimene televisiooni näitus avati 2005. aastal ja tutvustas muuseumi kogus leiduvat. Aga uus väljapanek annab põhjaliku ülevaate televisiooni arengust aastani 2021 läbi ajalooliste tehniliste vahendite, foto- ja videomaterjali.

"See ei ole enam selline näitus, et vaadake, mis meil õnnestus koguda, vaid see on ikkagi näitus, kus räägitakse televisiooni ajaloost," selgitas Sihver.

Esimene telesaade anti Eestis eetrisse 19. juulil 1955, kuid telesignaali hakati püüdma palju varem, juba 1930. aastal.

"Sel ajal ehitati selliseid Nipkowi kettaga kaugenägemise aparaate, millega sai püüda Berliini, Londoni ja Moskva telepilti," ütles Sihver.

"Kui 1955. aastal alustas Eesti Televisioon, siis muutus televiisor tõeliseks poppesemeks ja kõik tahtsid endale osta. Ajalehes anti nõu, et kui teil on neljaliikmeline pere, siis vot see KVN on täpselt õige ekraanisuurusega. Ja kui jäi ikka väheks, võis osta luubi, panid endale televiisori ette ja nägid 1,5 korda suuremat pilti," kirjeldas Sihver.

Teleajaloo näitusel saab külastada kolme telestuudiot, väljas on telelukku jälje jätnud inimeste fotod, kaamerad ja palju muud tehnikat. Kuid Juhan Sihver peab väga oluliseks ka tavaliste Eesti inimeste annetatud televiisoreid.

"Rõõmustaksime küll, kui meile tasapisi hakkaksid jõudma ka plasma- ja LCD televiisorid. Enne jäätmejaama või prügikasti viimist võiks meiega ühendust võtta, et äkki meie oleme just see muuseum, kes sellise asja üle rõõmustab ja ka teistele saab näidata," rääkis Sihver.