X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Janne Fridolin: jaapanlased armastavad Veljo Tormise loomingut väga

Foto: Erakogu

Möödunud sügisel käis segakoor Vox Populi kontsertreisil Jaapanis, kus kanti ette Veljo Tormise 90. sünnipäevaks valminud soome-ugri müsteerium "Lindude äratamine". Koorijuhi Janne Fridolini sõnul toimus koori jaoks Jaapanis suur äratundmine.

Veljo Tormise muusikale loodud teos valmis Anne Türnpu, Eva Kolditsa ja Janne Fridolini koostöös 2020. aastal. Nüüdseks on kontsertlavastusega esinetud nii Tormise kodutalus kui ka kaugel Jaapanis. Laupäeval kantakse teos viimast korda ette Eesti Draamateatri väikeses saalis.

Augustis algasid "Lindude äratamise" etendused Tormise kodutalus kella viiest hommikul. "Sünnitalu kõrval oli kohe raiesmik, maha raiutud puud, vaatepilt oli küllaltki sünge ja kindlasti andis väga huvitava emotsiooni vaatajale," sõnas Fridolin.

Algselt oli kooril plaan esineda Tormise talu hoovis, kus on lava, kus koorid aeg-ajalt laulavad, kuid kui nähti raiesmikku, kus enne kasvas suur mets, mõeldi ringi. "Me olime nii ehmunud ja saime aru, et me saame kõneleda koos selle valuga. See soome-ugri rahvaste hääbumise valu ja see raiesmik andsid väga tugeva märgi," rääkis Fridolin.

Draamateatris toimuva etenduse jaoks on kontserti natuke ümber lavastatud. "Seda me lavastasime juba ümber Jaapani käiguks, et Jaapanis tuua kolm etendust publikuni siseruumides. Kindlasti see mõjuala on palju väiksem. Seal raiesmikul, mis oli 300 meetrit, oli seda väga põnev teha, sest loodus mängib sinuga koos kaasa," märkis Fridolin.

"Nüüd, kui inimesed näevad seda siseruumis, siis nad näevad seda sama raiesmiku etendust läbi video ja kuulevad siis meie laulu ja näevad meid muidugi ka. Et ta on ehitatud nüüd üles natuke teistmoodi," selgitas dirigent.

"Idee oli see, et saaks puudutatud kõik kaduvad rahvad ehk soome-ugri rahvad. Osad ei olegi täitsa kadunud, näiteks saamid tõstavad täitsa pead, on leidnud oma kogukonna. Kuid kõik need, kes elavad Venemaa aladel on minu meelest päris nukras seisus," arvas Fridolin.

Vox Populil oli Fridolini sõnul täiesti reaalne plaan ka ise Marimaale sõita, kuid Ukraina sõda tõmbas asjale kriipsu peale. "Seal juba oodati meid selle sama lavastusega, aga see jäi katki."

"Mind on väga mõjutanud tutvus Anne Türnpuga. Juba kooli ajal, kõik see, mis me koos tegime doktorilavastusteks, siis need olid väga võimsad, vägevad. See on see, mis on mind vaikselt kujundanud, mõtlema pannud nende rahvaste peale ja ka see rituaalsus on mulle olnud kogu aeg väga lähedal. Ma olen väga rituaale ja traditsioone armastav inimene ja siis ma leidsin dialoogi soome-ugri rahvastega läbi selle," selgitas Fridolin.

Jaapani kontsertreisiks valmistuti neli aastat. "2019 võtsime jaapanlastega ühendust, nemad olid laulupeol ja siis me kohtusime nendega kohvikus ja rääkisime, et me väga sooviks tulla Jaapanisse. Me juba siis teadsime, et me tahame tulla Veljo Tormise loominguga, sest jaapanlased väga armastavad Veljo Tormise loomingut," kinnitas Fridolin.

Fridolini sõnul ei saanud jaapanlased aga nelja aasta jooksul täpselt aru, mida täpselt lavale tahakse tuua. "Kontsertlavastust kui žanri pole ju tegelikult olemas, seda pole keegi lahti seletanud. Saatsime videoid Jaapanisse ja selgitasime, et seal on valgus, helitehnikud – kõik on haaratud. Ei ole nii, et koor tuleb lavale, laulab laulud ära, kõik plaksutavad ja läheb ära," rääkis dirigent.

Jaapanis võeti Fridolini sõnul neid aga väga hästi vastu. "Nad on väga head võõrustajad, väga kultuurne rahvas. Nad olid täiesti vaimustunud sellest kontsertlavastusest ja mulle tundub, et nad said väga hästi aru, mis me olime läinud sinna viima."

Jaapani põliselanike, ainude juures, toimus eestlastel aga suur äratundmine. "Ainud on väga sarnased soome-ugrilastele – nende mustrid, karukultus, kured ja luiged, mis on rituaalsuses alati olemas – see kõik hämmastas nii suurel määral, et see, mida me neile näitame on peaaegu nende enda oma," märkis Fridolin.

Jaapanis istus Fridolini sõnul saalis väga kultuuriteadlik publik. "See tagasiside oli ülipositiivne. Üks dirigent, emeriitprofessor, ütles, et ta ikkagi nuttis terve selle etenduse, et ta sai aru kõigest, et see väga puudutas teda ja et me pugesime läbi nende jumalate seina," meenutas ta.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Sten Teppan

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: