Enam kui kümmekond aastat on Eesti mets olnud sõjatanner erinevatele huvigruppidele. Oma tõde on metsaomanikel ja metsatööstusel, keskkonnakaitsjatel ja teadlastel, poliitikutel ja ametnikel.

"Pealisülesanne filmi tegemisel oli kutsuda osapooled laua taha, kaamera ette, et me saaksime hinnangutevabalt aru, kus asuvad ühe või teise osapoole väärtused ja nende väärtuste filtreerimisel see lugu kokku tuleks," selgitas režissöör Martti Helde. "See positsioon oli nullpunkt, sest mind filmitegijana huvitas selle konflikti tuum, ma tahtsin aru saada, kuhu see koer on maetud, mille üle see sõda käib," ütles režissöör.

Film erineb kardinaalselt n-ö harjumuspärastest loodusdokkidest: intervjuud on antud staatiliselt ja pigem urbanistlikus keskkonnas. Neile sekundeerivad maalilised metsamaastikud 60 Eestimaa paigast, mille vahele on pikitud arhiivikaadreid, aeg-ajalt ilmuvad ekraanile tekstiread statistiliste andmete või autoripositsiooniga.

"Mulle tundub, et Eesti metsa problemaatika on tekitanud väga palju probleeme ja küsimusi ja segadust. Et sellest segadusest midagi aru saada, siis on õige seda lahendada väga lihtsate vahenditega," sõnas Helde.

Operaator Mattias Veermetsa visuaali saadab muusikaline taust helilooja Sander Möldrilt. "Me otsisime sellist muusikat, mis kõnetaks rohkem noort publikut, sest noored on need, kes hakkavad selles maailmas elama, mida meie praegu rajame," märkis Helde.

Ehkki film on juba enne valmimist pälvinud kriitilisi seisukohavõtte, läheb meeskond linastustele vastu hea tundega.

"Ma olen kunstnikuna võtnud vastutuse midagi Eesti metsa kohta öelda, ma arvan, et seda peaksid tegema veel rohkemad kunstnikud. Teiselt poolt on oluline, et me jäädvustaks selle momentumi, kus me Eesti metsa ja loodusega oleme, kuidas me loodusressursse kasutame, siis see tingib selle tuleviku 20–30 aasta pärast. Ma tunnen ennast selles osas hästi, et ma olen vähemalt midagi teinud, et see probleem saaks tõstatatud," sõnas Helde.