"On pretsedenditu, et erasektor seisab riiklikult rahastatud filmi vastu ning nõuab sõltumatult filmitegijalt lisaks teose muutmisele ka filmi välja toomisel osa filmi tulust," sõnas režissöör Martti Helde.

Esitatud nõue rõhutab filmi režissööri hinnangul filmis tõstatatud probleemi tõsidust. "Üks sektor on seni kujundanud jõuliselt avalikku arvamust ja suunanud narratiivi metsapoliitikast. Kui filmiajakirjanduslikult loodud tervik ei toeta tööstuse poolt kujundatud sõnumeid, siis asutakse seda jõuga ründama. Võimalikkus kriitilisele ajakirjanduslikule dokumentalistikale ühiskondlikult olulistel teemadel on selle juhtumi valguses näiline ning selline rünnak piirab oluliselt loome- ja sõnavabadust," ütles Helde.

Nõude esitajad ei ole kõnealust filmi veel näinud. Filmi lõplik fail valmib jaanuari alguseks. Tööstusele oli planeeritud eriseanss, et osalised saaksid Joonas Hellerma läbi viidud intervjuude ajakirjanduslikus neutraalsuses veenduda. Metsa- ja puidutööstuse liidu esindajad ei pidanud õigeks eriseansini oodata ning esitasid Sorainen Advokaadibüroo kaudu nõude filmi ümber monteerimiseks.  

Filmi režissöör lisab, et tööstuse osa filmis on vaid murdosa ning filmis kõlav kriitika ei käi mitte Metsa- ja Puidutööstuse, vaid poliitika ja ametnike suunas.

""Vara küps" annab Metsa- ja Puidutööstuse esindajatele vastupidiselt väga avatud formaadi näol võimaluse oma seisukohti ja argumente esitada, mida nad minu hinnangul filmis ka väga hästi teevad. Nüüd kaks aastat peale salvestust nõuda nende seisukohtade välja monteerimist, ilma neid nägemata, on lihtsalt ebaloogiline. Jääb mulje, et Metsa- ja Puidutööstus ei lepi tõsiasjaga, et ühiskonnakriitilised filmid on osa avalikust debatist ning dialoogi asemel püütakse keelata ja filmi sõnumit summutada," märkis režissöör. 

"Kokkulepped Metsa- ja Puidutööstusega nii lühikeste sisuklippide kui täispika formaadi osas on kirjalikult fikseeritud enne salvestuste toimumist" lisas filmi produtsent Elina Litvinova. "Kõik kõneisikud valmistasid oma ettekanded eelnevalt ette ning vastavalt teemapunktidele on nad lõplikus filmis täpselt selliselt ka esitatud. Kõikide kõneisikute salvestisi on heaperemehelikult käsitletud." lisas Litvinova.

"Filmi tootmine avalike vahenditega (filmi tootmist rahastasid Eesti Filmi Instituut, Kultuurkapital, Tartu ja Viru Filmifondid) on läbipaistev protsess, kõik projekti puudutav info on olnud avalik teave. Puidutööstuse kommunikatsiooniagentuur Akkadian aitas korraldada ka filmile katteplaanide filmimist – see tähendab, et nad olid mitme aasta vältel lähedalt tootmisega seotud. Võimalus otsesuhtluseks, küsimusteks ning protsessiga kursis olemiseks oli koguaeg olemas. Kirjalikest kokkulepetest taganemine toimus vahetult peale Kinoteatri metsateemalist huumorisaadet, mis võib selgitada nõude esitamise tagamaad."

Sõltumatu filmitootmisettevõte, kes on avalike allikate toel projekti rahastanud, pakub endiselt Metsa- ja Puidutööstuse esindajatele võimalust film enne ametlikku esilinastust läbi vaadata. "Oleme kogu protsessi vältel olnud kõikide osapoolte jaoks avatud. Filmi läbivaatus on siinkohal esmaseks lähtekohaks, kuidas sisukam dialoog saaks sündida," võttis filmi produtsent Elina Litvinova kokku. 

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja kommentaar

Henrik Välja sõnul ei olnud kõne all oleva intervjuu salvestamisel dokumentaalfilmist ega filmi tänasest kontekstist üldse juttu. "Sellel sügisel lugesin meediast, et antud videolõiku kasutatakse hoopis teise teemaga seotud dokumentaalfilmis ilma, et mind oleks sellest kordagi informeeritud," kommenteeris Henrik Välja.

"Arvan, et ka dokumentaalfilmi tegijatel lasub kohustus anda intervjueeritavale aus ülevaade, millises kontekstis neid plaanitakse kasutada. Kuna kahjuks ei ole siiani õnnestunud produtsendilt saada täpsemat infot, mis kontekstis mind dokumentaalfilmis kasutatakse, palusin ennast sellest filmist eemaldada," märkis ta.

Metsa- ja Puidutööstuse Liit edastas ERR-i toimetusele ka Martti Helde e-kirja ajast, mil intervjuud kokku lepiti, kus nende hinnangul dokumentaalfilmi tegemist ega filmi tänast konteksti ei mainita. Kirjas märgib Helde, et on koos Joonas Hellermaga salvestamas "välkloengu" vormis intervjuusid Eesti metsa- ja puidutööstuse teemal.

Kirjas mainitakse, et loeng võiks keskenduda järgmistele teemadele: metsa- ja puidusektori ülesehitus Eestis, metsa- ja puidusektori olulisus keskkonna majandamises, puidusektor kui tööandja, mets kui ressurss üldiselt, Eesti metsa tänane tervis puidusektori seisukohalt, EMPL roll rohepöörde õnnestumisel.

Samuti märgitakse kirjas, et "ühe välkloengu pikkus on orienteeruvalt 10-15 minutit," ning et "välkloengule järgnevalt küsib Joonas Hellermaa suunavaid küsimusi ja/või täpsustusi, mis leiavad samuti materjali osana hilisemalt kasutust. Salvestused monteeritakse hiljem ühtseks tervikuks."

Filmitegijate täpsustus

ERR-i kätte jõudis ka filmitegijate poolne veidi hilisem, kuid suures osas sama sisuga Martti Helde kiri, mis suuresti kordas eelpool välja toodut, kuid märkimisväärse osana täpsustas, et "Salvestused monteeritakse hiljem ühtseks tervikuks filmiks."