Vajadust eestikeelse humanitaaria foorumi üle tundsid Tamme sõnul juba mõned aastad tagasi mitmed tema kolleegid. "Leidsime, et koondame jõud, toome kokku kõik Eestis humanitaarteaduste valdkonnas tegutsevad ülikoolid ja teadusarendusasutused – neid sai kokku üheksa. Sõlmisime kõik koos koostööleppe, et hakkame üle aasta kordamööda Tallinnas ja Tartus korraldama Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi."

Tamme sõnul võeti idee üllatavalt hästi vastu. "Ei osanud oodata, et esinemishuvi on nii suur. Meil on konverentsil kolmel päeval kokku 231 ettekannet 33 paneelis ja üleüldse on üritusele registreerunud pea 500 inimest. On nagu Eesti humanitaarteadlaste olümpiamängud, mis siin Tallinnas nüüd toimuvad."

Suured osalusnumbrid räägivadki Tamme sõnul vajadusest eestikeelse suhtluse järele teadusvallas. "Viimasel ajal me üha rohkem kuuleme teineteise tegemistest rahvusvahelistel konverentsidel inglise keeles ja ka avaldame üha rohkem oma mõtteid inglise keeles. Just humanitaarteadused kui ühiskonna tagasiside teadused võiksid toimida ka eesti keeles. Võimalus oma teadustööst eesti keeles rääkida on see esimene präänik," rääkis Tamm.

Tamm tunneb, et humanitaarteadused võiksid ühiskonnas tehnoloogia kõrval olla märgatavamal positsioonil. "Need on teadused, mis uurivad inimest, püüavad inimest mõista, tema käitumist, mõtlemist. Ja kõik, mis puutub tehnoloogiasse, ei ole ju lahus inimesest. Inimene on see, kes neid tehnoloogiad kasutab, rakendab, mõtestab. Lahendus ei peitu kunagi pelgalt tehnoloogias, on ikkagi inimene, kes peab selle omaks võtma," sõnas Tamm.

"Samuti lahendus, mis puudutab keskkonda, ei tulene ka sellest, et meil on mingid uued tehnoloogiad, mis lubavad süsinikku kinni püüda vms. Inimesed peavad sellega kaasa tulema. Humanitaarteadus on mingis mõttes selline alusteadus, kõik muud ehituvad sellele, sest kui me ei mõista inimest, ei suuda inimest veenda käitumist muutma, siis ei ole kõikidest tehnoloogilistest avastustest mingit kasu," arvas Tamm.

Tamme sõnul on tänapäeva humanitaarteadused valdkonnaülesed. "Me teeme tihedat koostööd nii loodus- kui tehnikateadustega. On uued suunad, nagu keskkonnahumanitaaria, digihumanitaaria, mis justnimelt lõimivad pädevusi eri valdkondadest. Tulevik ongi sellises teadmiste ristamises, ühiskond on liiga kompleksne, et teda ainult ühe distsipliini vaatenurgast lahendada," märkis Tamm.

"Ka meie konverents, mille üldteema on "Tuleviku humanitaaria" just rõhutab seda valdkondade ülest koostööd. Meil on päris palju paneele, mis tegelevad justnimelt energia teemadega, vee teemadega, keskkonna teemadega, aga ka digitehnoloogia, tehisaru ja muude teemadega. Need on need kohad, kus saavad kokku humanitaarne mõtlemine, inimkeskne lähenemine ja uued väljakutsed, olgu nad ökoloogilised või tehnoloogilised," rääkis Tamm.