Vernissage galerii juhataja: kunstitrendid peegeldavad ühiskonda

Trendid, mida näeme maailmas kunsti ostmisel, kajastavad globaalseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi, kirjutas Vernissage galerii juhataja Kristiina Radevall arvamusloos.
Kunstioksjonite ja -galeriide domineeriv trend on jätkuvalt kaasaegne kunst. See hõlmab nii noori tõusvaid kunstnikke kui ka juba tunnustatud nimesid. Tõusvate tähtede teoseid tuleb valida hoolikalt, jälgides kunstniku näituste ajalugu, kriitikute arvamusi ja mainekates galeriides esinemisi. Nooremate või vähemtuntud kunstnike teoste ostmine võib olla riskantne, kuid pakub samas suuremat kasvupotentsiaali.
Eriti hinnatud on teosed, mis käsitlevad aktuaalseid teemasid nagu keskkond, tehnoloogia mõju, inimõigused ja identiteet. Kunstnikud, kes tegelevad oma töödes sotsiaalsete või keskkonnaprobleemidega, on üha enam hinnas. See peegeldab laiemat ühiskondlikku nõudlust jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse järele.
Kaasaegse kunsti ja tehnoloogia mõjuga kaasneb digitaalse kunsti kasv. Digitaalse kunsti autentsust ja omandiõigust tähistab NFT (non-fungible tokens) ehk mittevahetatav märk. NFT võimaldab ostjal tõestada, et talle kuulub ainuke versioon konkreetsest pildist. Kunstnike nagu Beeple'i (Mike Winkelmann) teosed müüdi miljonite dollarite eest, ilmestades digitaalse kunstituru kasvupotentsiaali. Oma jälje kunstisektorisse on jätnud ka COVID-19 pandeemia, mille tõttu suurenes virtuaalsete ja hübriidvormis kunstinäituste ja oksjonite populaarsus. See trend jätkub, pakkudes laiemale publikule juurdepääsu kunstile üle kogu maailma.
Lisaks kaasaegsetele teostele on turg näidanud suurt huvi modernistide ja teiste klassikaliste kunstivoolude nagu impressionismi ja post-impressionismi taasavastamise vastu. Märgata võib veel suurenenud huvi teoste vastu, mis pärinevad geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesistest allikatest. Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika kunstnikud on saanud rohkem tähelepanu, kuna kogujad ja institutsioonid otsivad uusi hääli ja perspektiive.
Kui kunsti ostetakse lisaks esteetilisele naudingule ka investeerimise eesmärgil, tasub arvestada, et trendid võivad muutuda kiiresti. Seetõttu tasub kogujal varuda aega põhjalikuks uurimistööks ja kaaluda professionaalsete nõustajate kaasamist. Investeerimise seisukohalt on alati turvalisem panustada tunnustatud kunstnike teostesse, kelle tööd on aja jooksul tõestanud oma väärtuse kasvu. Kui tuua näiteks maailmanimesid, siis modernistide Picasso või Warholi teosed on küll kallid, kuid pakuvad stabiilset väärtuse säilimist ja potentsiaali teose väärtuse kasvuks. Eesti kunsti austajatele on klassikalised valikud investeeringuks näiteks Richard Uutmaa, Johannes Võerahansu, Aleksander Vardi, Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Adamson-Eric, Eduard Wiiralt, Peeter Mudist, Ado Vabbe, Kaljo Põllu, Jüri Arrak, Toomas ja Aili Vint.
Kui vaadata, mille järele on nõudlus Eesti kunstiturul, näeme lisaks kaasaegse kunsti trendile huvi 1980–90ndate perioodi teoste vastu, samuti kõnetavad kogujaid pop-art ja hüperrealism.
Huvitutakse ka teostest, mida on lihtne sobitada interjööridesse, eriti nõutud on abstraktne kunst – dekoratiivsed, positiivse energiaga ja suures formaadis teosed. Ehk on seegi peegeldus olukorrast maailmas, pakkudes vastukaaluks ebakindlale ajale võimalust luua enda ümber helgust. Aina enam jõuab interjööridesse ka skulptuure, mis annavad koos seintel olevate maalide ja graafikaga ruumile mõjusa täienduse.
Toimetaja: Kaspar Viilup