Nagu ka varasematel aastatel, on Eesti Lastekirjanduse Keskus ka sel aastal kokku pannud nimekirja raamatutest, mida lapsed suvel lugeda võiksid. Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm sõnas Vikerraadios Maian Kärmasele antud intervjuus, et kuigi eestikeelse lastekirjanduse hulk on aastate jooksul kasvanud, on ta lastekirjanduse vallas töötatud aastate jooksul õppinud raamatu esimeste lehekülgede ajal aru saama, kas see väärib edasi lugemist või mitte.

"Laps tahab ikkagi niisugust raamatut, et kui esimesest lausest ei haara, siis teisest lõigust võiks küll põnevaks minna või olla midagi sellist, mis selle lapse kaasa tõmbab. Täiskasvanud võivad ükskõik mida rääkida selle lasteraamatu kohta – kuivõrd hea, kui suured väärtused seal kõik sees on, aga kui laps seda kätte ei võta, ei ole sellest kõigest kasu. Selles mõttes on lastekirjandus hästi praktiline kirjandus, võib-olla märksa praktilisem kui täiskasvanute kirjandus," usub ta.

Suvist lugemissoovituste nimekirja koostades on lastekirjanduse keskusel mitu kriteeriumi, millest lähtutakse. Näiteks on oluline, et nimekirja jõudnud klassikast on kordustrükke ilmunud. "Peame arvestama, et need raamatud oleks lastele kättesaadavad ka väljaspool Tallinnat," selgitas Palm kriteeriumi tausta. Samuti ei jõua suvelugemise nimekirja talvest või jõuludest rääkivad teosed. "Me valime ikkagi selliseid, mis suves või selles hetkes last kõnetada võiksid," märkis ta.

Lisaks jälgitakse, et nimekiri saaks võimalikult mitmekesine ja seal oleks nii fantaasiaraamatuid, realistlikke raamatuid kui ka luulet. "Et miski ei jääks selle taha, et laps tunneb, et mul ei ole siin midagi," täpsustas Palm. "Neid valikuid ei ole sugugi lihtne teha ja tegelikult ikka vaidleme ka," võttis lastekirjanduse uurija protsessi naerdes kokku.

Palm rõhutas, et kõiki lapsi ja nende lugemisharjumusi ei saa ühte patta panna. "Laste huvid ja lugemisharjumused on väga erinevad. Kui me vaatame, et mõni laps naudib pikka raamatut ja küsib, kas teil paksemat ei ole anda, sest talle meeldib see tegevus, ta loeb need sõnad kokku ja nende sõnade nautimine pakub talle lõbu, siis teine laps tahab, et tegevus läheks esimest lausest käima, iga lause viiks tegevust edasi, et seal ei oleks sellist kirjeldust ning see lõpeks kuskil ja oleks naljakas," tõi ta näite.

Samuti on lapsi, kes naudivad aimeraamatuid. "Ma olen aru saanud, et need ei ole mõnes koolis ilukirjanduse kõrval võrdsed kuigi tegelikult võiks, sest kõige olulisem asi lugemise juures on, et loetaks ükskõik millist raamatut – olgu see koomiks, pildiraamat, lühijuttude kogumik või pika narratiiviga lugu," usub Palm ning lisas, et lapsed hindavad väga huumorit ja nende toetamist.

Lastekirjanduse uurija rõhutas, et lastekirjandus ei ole ainult ninnunännutamine. "Selliseid lasteraamatuid meil ilmub küll, aga lapsed tajuvad selle vahe tegelikult väga hästi ära. Nad ei taha selliseid raamatuid, kus neid ei võeta võrdväärsena ja neisse suhtutakse nii, et nad ei tea elust midagi," rõhutas ta.

Lisaks on lastekirjanduse keskus valmistanud erinevaid teemasid puuduvaid nimekirju, näiteks on loodud list raamatutest, mis räägivad koolikiusamisest. Palm avaldas, et peagi on plaanis teemanimekirjade rubriiki veelgi täiendada. "Just tegime nimekirja raamatutest, mis käsitlevad surma ja leina, aga ka vaimseid probleeme ja teisi küsimusi. See on selline arenev rubriik," avaldas ta.