Soo ja seksuaalsuse sõnavara on läbi ajaloo pidevalt teisenenud, kajastades ühiskondlikke muutusi ja arusaamu. 19. sajandi teisel poolel tegi seksuoloogia valdkond läbi tormilise arengu, mille käigus võeti esiti saksa keeles kasutusele sõnad homosexualitet ja heterosexualitet. Kusjuures mõlema eesmärk oli tähistada seksuaalset kõrvalekallet normist.

Kui sõnaga homosexualitet märgiti seksuaalsuhteid samast soost inimeste vahel, siis heterosexualitet tähistas mehe ja naise vahelist seksuaalset läbikäimist üksnes naudingu eesmärgil ehk mitte järeltulijate saamise nimel, mis oli tolle aja ühiskondlik norm.

Eesti keeles on LGBT+ teemade sõnavara valdavalt laenatud ja eesti kultuuriruumi saabunud viivitusega. Sõnad nagu gei ja lesbi jõudsid laiemasse kasutusse 1980. aastate lõpus AIDS-i ennetustöö käigus, samas kui inglise, saksa ja teistes keeltes olid kohalikud variandid kasutusel juba 60ndatel.

Nõukogude ajal kasutati homoseksuaalsete inimeste kohta distsiplinaarse korra või psühhiaatria sõnavara. Näiteks oli käibel sõna homoseksualism, mis on tänapäeval asendunud sõnaga homoseksuaalsus. Samuti ei räägita enam homoseksualistidest või omasooiharusest, vaid kasutatakse seksuaalset identiteeti märkivaid nimisõnu nagu gei ja lesbi või täpsemaid omadussõnu nagu homoseksuaalne, biseksuaalne, aseksuaalne jne.

Trans-teemadega seotud sõnade kasutussageduse kasv alates 2010. aastate teisest poolest näitab ühiskonna laienenud teadlikkust. Inglise keeles sai omadussõna transgender tänapäevase tähenduse 1990. aastatel. Eesti keeles kinnistus sõna transsooline alles nullindate lõpus. Enne seda kasutati meditsiinivaldkonnast pärit termineid nagu transseksualism ja hermafroditsism.

Anatoomilisest standardist eristuvate sooliste variatsioonidega inimesi nimetatakse tänapäeval intersoolisteks. Sõdadevahelises Eestis ja läbi Nõukogude aja kasutati intersooliste inimeste kohta sõnu nagu hermafrodiit ja androgüün. Tänapäeva ühiskonna paranenud teadmisi näeme sellest, et samu sõnu kasutati tol ajal ka homoseksuaalsete või keskmiselt erinevalt riietuvate inimeste kohta.

Aga millised soo ja seksuaalsusega seotud sõnad on täiesti uued? Viimase kümne aasta jooksul on eesti keelde tulnud näiteks sõnad mittebinaarne ja kväär, mida kasutatakse sellise soolise kogemuse, vaadete ja eneseväljenduse kirjeldamiseks, mille jaoks olemasolevatest sõnadest, nagu naine ja mees või naiselik ja mehelik, ei ole piisanud.

Alguses ütlesin, et keel kajastab ühiskondlike muutusi, kuid tegelikult aitab keel neid muutusi ka luua. Keelekasutusega on võimalik kujundada maailma, kus üksteisega arvestatakse, seega tasub sõnadesse suhtuda hoolikalt.