Ainus natside koonduslaagris valminud ja säilinud ooper "Atlantise keiser" jutustab suurt lugu kammerteose vormis. Laval kohtuvad ajatud tegelased nagu Surm, Arlekiin, hullumeelne diktaator ja propaganda poolt töödeldud kergeusklik ettur.

"See lugu räägib sellest, millest iga lugu maailmas – armastus, üksindus ja surm ja siin on need kõik komponendid väga selgelt olemas," ütles lavastaja Peeter Jalakas. "Esialgu võib-olla tundus, et kas tahaks keset suve sellise teemaga tegeleda, aga me püüdsime temast teha sellist inimlikku asja. Me ei anna siin mingeid hinnanguid, vaid ta on üldinimlik lugu ja seotud meie hirmude ja olemusega."

Viktor Ullmanni ühevaatuselises ooperis on kammerteose kohta palju muusikalisi viiteid ja kihte.

"Ooperisõber kindlasti sellist ooperit ei ole Eestis varem kuulnud ja ka ooperikauge sõber tasuks võtta sammud siia poole, sest tolle ajastu muusika – möödunud sajandi 30-ndad, 40-ndad oli huvitav sulam, kus kokku said erinevad komponendid, hilisromantism, atonaalsus, aga ka kabareelikud laulud, sving, bluus. Ja see on kihvt sulam, kus ei saa täpselt öelda, et see on nüüd üks ja see on teine," rääkis muusikajuht Kaspar Mänd.

Atlantise Keiser on kirjutatud 1943–44 aastal ning seda nimetatakse Ullmanni tippteoseks. Ametlik maailmaesietendus toimus 1975 aastal Hollandi ooperis.

"Arvestades selle teose väga traagilist tausta, on imetlusväärne, et sellistes tingimustes, sellistes oludes olid inimesed, kes lõid sellist muusikat, kus olid kõik need erinevad maailmatahud sees. Rasketes oludes kirjutatud äärmiselt eluterve, võiks öelda isegi elujaatav lugu," ütles Mänd.

Rahvusooper Estonia ja Von Krahli teatri ühistöölavastus jõuab publiku ette seitsmel korral augustis.