"Klaaslast" lavale tuues soovis Urmas Lennuk olla teemat kajastades toeks naistele, kes on pidanud läbi elama samasuguse kaotusevalu. Kuidas inimesed hakkama saavad olukordades, mis pole sellised, mida me õpime koolis, kuidas on ideaalne maailm.

"On suur oht, kui inimene jääb üksi ja sellest ei räägita. Miks ma arvan, et on hea sellest rääkida: siis inimene ei jää üksi, ei kibestu, ei pettu elus, ta jääb inimesena alles. See ongi Maarja romaani puhul üks väga suur võlu, et see annab elujõu ja elujulguse tagasi isegi siis, kui on raske," ütles lavastaja Urmas Lennuk.

Ebaõnnestunud lapseootust mitu korda läbi elanud naise rolli sisse minemine tekitas kummalise tunde, tunnistas näitleja Jaune Kimmel.

"Minu jaoks oli väga-väga huvitav sellist rolli teha. Raske, aga piisavalt raske, et see oleks mõnus-raske. Et elada läbi ja mõelda selle valu, selle põlguse ja ka selle leebuse peale, mida see naine koges," ütles Kimmel.

Üheks põhjuseks, mis innustas Urmas Lennukit "Klaaslapsest" lavateost vormima, oli Maarja Kangro kirjutamisstiil.

"Mõtlesin, miks peab laval olema vaid lame dialoog. Et mõnikord võiks seal olla ka selliseid väljapeetud stiiliga lauseid," ütles dramaturg Urmas Lennuk.