Lavastuse muusikajuht ja dirigent on Arvo Volmer, dirigendid Kaspar Mänd ja Henri Christofer Aavik, valguskunstnik Gilles Gentner (Prantsusmaa).

Georges Bizet' ooperi "Carmen" maailmaesietendusel 1875. aastal šokeeris lavalugu Pariisi publikut moraalselt kahtlaste tegelaskujude, varjamatu seksuaalsuse ja mõrva kujutamisega laval. Pool aastat hiljem algas eksootilise ja kaasahaarava muusikalise keele ning dramaatilise sisuga "Carmeni" võidukäik maailma ooperilavadel, mis kestab tänaseni.

Lavastaja Pierre-Emmanuel Rousseau' nägemuses esindab Carmen anarhistlikku tüüpi, kes ohustab valitsevat ühiskondlikku korda. "Carmen on üheaegselt nii kaasaegne kui ka arhailine: kaasaegne oma vabadust hindava eluviisi poolest ja arhailine oma suhtumises maagiasse, katoliikluse ja animismi vahelisse usuvormi," selgitas ta. "Carmen on naine, keda painavad saatus ja ettemääratus, mida juhivad mehed ja ebausk, religioon ja paganlus. Ta on ohtlik, kuna ta on mässumeelne ja raputab patriarhaalse ühiskonna alustalasid. Samal põhjusel on ta ka väga paeluv," usub Rousseau.

Rahvusooperi uuslavastus on loomu poolest draama, kus olulisel kohal on füüsiline kontakt ja kehaline tegevus. Lavastaja sõnul on tegemist keerulise psühholoogilise teekonnaga, mis viib tegelased hävituslikku seisundisse. Kehalisus ja vägivald on selles teoses paratamatult kõikjal. Lavastaja tõi aga välja, et hoolimata läbivast vägivallast on Bizet' "Carmen" üldinimlik teos. "Ma loodan, et publik võtab selle kontrastse, valgusest helge ning pimedusest kantud vägivaldse ja karmi loo tundlikul meelel vastu."

Nimiosas Marie Gautrot (Prantsusmaa), Helen Lokuta, Aule Urb. Peaosades: Don José – Mario Rojas (Hispaania), Thomas Birch (Suurbritannia / Austraalia), Michaela – Perrine Madoeuf (Prantsusmaa), Elena Brazhnyk, Kadri Kõrvek, Escamillo – Raiko Raalik, Gagik Vardanyan (Armeenia).