"Mõistame riigi prioriteete halvenenud julgeoleku- ja majandusolukorras ning sellest tulenevaid keerulisi otsuseid, ent juhime tähelepanu asjaolule, et valdkonnasisesed kärpeproportsioonid vähendavad oluliselt ligipääsetavust teatrikunstile selle mitmekesisuses," kirjutas liit avalikus pöördumises.

Nad toovad esile, et kärpides eraõiguslike ja munitsipaalteatrite üheaastase toetuse vooru 15,7 protsendi võrra ja jättes kolmeaastase toetuse saanud eraõiguslikud teatrid kärpeta on kultuuriministeerium tekitanud ebavõrdsuse ja vastanduse, millel pole sisulist põhjendust. "Seejuures anti enne kärbete algust lubadus, et kõiki etendusasutusi omandivormist sõltumata koheldakse võrdselt ja kärpeprotsent on kõigile sama," lisasid nad.

Nende hinnangul ei seata ebaproportsionaalse vähendamisega seata küsimuse alla mitte üksnes mõne etendusasutuse püsimajäämine, vaid kultuuri kättesaadavus ja mitmekesisus laiemalt. "Toetusmahu 16-protsendiline vähenemine ohustab taotlevaid teatreid nii voorust välja langemise kui ka sedavõrd tõsise eelarvepuudujäägiga, mille tasandamiseks tuleb valida kommertsialiseerumise või teatri sulgemise vahel," rõhutas liit.

Etendusasutuste liidu hinnangul avaldab see üheaasteste tegevustoestuse vooru kärbe otsest mõju teatrikunsti kättesaadavusele üle Eesti, halvendab loometingimusi vabakutselistele ning käivitab protsesse, mis vormivad Eesti teatrivälja ühetaoliseks.

"Nii ei mõjuta era- ja munitsipaalteatrite kärbe mitte üksnes sellest voorust rahastust taotlevaid teatreid, vaid teatrivälja laiemalt," lisasid nad, kinnitades, et teatripoliitika tegemine peaks põhinema dialoogil valdkonnaga.