Draamateatri piletihinnad muutuvad kallimaks jaanuarikuu etenduste piletitest.

Kuigi piletihind sõltub ka istekohast, siis peaks hinnatõus jääma vahemikku 5–10 eurot, ütles Eesti Draamateatri kommunikatsioonijuht Tanel Tomson.

"Tõsi ta on, et suurema publikuhuviga lavastuste piletihind tõuseb veidi rohkem. Aga rõhutaks siinjuures, et tõstame ka õppurite, õpetajate, pensionäride ja erivajadustega teatrikülastajate ning saatja piletihinnasoodustust 20 protsendilt 25 protsendini," sõnas Tomson.

See tähendab, et kallinenud piletihindade juures jäävad soodustusega piletite hinnad praegusega enam-vähem samaks.

"Mis eelarvesse puutub, siis pole me tuleva aasta riigipoolse toetuse täpseid numbreid veel saanud, seega on eelarve kokkupanemisel, praegu lähtume sellest, et eelarvet kärbitakse neli protsenti ja käibemaks tõuseb kaks protsenti," sõnas Tomson.

Kuigi suvelavastuste, mida teatrid mängivad väljaspool oma maja, hinnad on juba praegu tavapiletite hinnast oluliselt kallimad, kavatseb vähemalt draamateater tõsta oma suvelavastuse hinda järgmisel suvel veelgi.

"Suvelavastuste piletid on kallimad seetõttu, et nende väljatoomine oli tavapärasest kulukam, eriti "Rahamaa" mängimine Tartus," sõnas Tomson.

Estonia teater tõstab samuti uue aasta algusest veidi hindu, ütles teatrijuht Ott Maaten. "Järgmisest hooajast, mis algab järgmisel sügisel, tõstame hinda rohkem, viis kuni kümme protsenti," sõnas Maaten.

Vanemuine loobub hinnatõusust ideelistel põhjustel.

"Hinnatõusu tõttu väheneks võimalus, et vähemkindlustatud publik saaks teatrit nautida, sealhulgas lastega külastajad. Meie eesmärk on, et teatrikülastus oleks kättesaadav ja nauditav kõigile. Vanemuise teatripublik on mitmekesine ning soovime vältida olukorda, kus kultuurikogemust saavad nautida vaid vähesed," ütles Vanemuise juht Aivar Mäe.

Ka Endla teater ei plaani tuleva aasta algusest piletihindu tõsta.

"Katsume kuidagi hakkama saada muudmoodi ja vaatame piletihinnad üle uue hooaja alguses," selgitas Endla turundusjuht Inger Lilles-Nestor.

Enamik teatreid pole hinnatõusu otsustanud

Tallinna Linnateatri juhi Mihkel Kübara sõnul pole teatripiletite hinnatõus uus teema, vaid seda on viimastel aastatel tehtud mitu korda. Kas ja kui palju linnateater hindu tõsta kavatseb, ei oska Kübar veel öelda, sest teatrile on oluline ka kättesaadavus.

Noorsooteatril on piletihinna arutelud veel ees. "Võimalik, et peame ka enda piletihindu korrigeerima, aga mis mahus, seda on veel vara öelda," ütles teatri kommunikatsioonijuht Helena Läks ja lisas, et hetkel panevad nad tuleva aasta eelarvet kokku ja novembri alguses oskavad juba täpsemaid vastuseid anda.

VAT Teater alustas sel nädalal aruteludega, mida teatripiletite hinnaga ette võtta, aga mingeid otsuseid veel ei teinud.

"Mõtleme küll, et mida teha ja kuhu suunas liikuda, aga arutelud alles algasid," ütles kommunikatsioonijuht Rasmus Järvesaar.

Ugala teater selle küsimusega veel tegelenud ei ole, arutelud nii tuleva aasta eelarve kui ka võimaliku piletihindade tõusu üle algavad tuleval nädalal.

Kuressaare teatri juht Piret Rauk sõnas, et nad ei sooviks piletihindu tõsta.

"Me ei tahaks seda teha, kuna oleme ikkagi ääremaal ja tegutseme maakonnas, mis on Eesti kõige madalama keskmise palgaga, meil pole seda piletihinda kuskile tõsta," rõhutas Rauk ja lisas, et samal ajal ei oska ta praegu ka kindlalt öelda, kas piletihindu tuleb ikkagi korrigeerida või mitte.

Rakvere Teatri juhi Velvo Väli sõnul on nad juba piletihindade teemat arutanud, aga midagi konkreetset ta veel öelda ei oska.

"Ilmselgelt peame tuleva aasta eelarvet arvestades ka oma piletihindu veidi kohendama," rõhutas ta.

Kantsler: hinnatõus teatrijuhi otsus

Kultuuriministeeriumi kantsler ja endine Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar ütles piletite hinnatõusu kommenteerides, et teatri-, muuseumi- ja kontserdipiletite hinnatõusu otsustab iga juht ise, nii riigi asutatud sihtasutuses kui ka eraettevõttes.

"Igas majas on vältimatuse määr nende enda defineerida. Turumajanduslikus keskkonnas reageerib iga tark juht nõudluse ja pakkumise suhtele vastavalt," sõnas Alliksaar.

Alliksaar meenutas, et riigi osalusega teatritel on samas täita ka kättesaadavuse roll, see on asutaja ootus ja vaikimisi on kokku lepitud, et teatripiletite keskmine hind ei ületa ühte protsenti riigi keskmisest palgast.

"See samas ei välista, et on erisused hinnatippudes ja ka soodustustes vastavalt nõudmisele," sõnas Alliksaar.

Keskmine brutokuupalk on Eestis veidi üle 2100 euro, mis tähendab, et üks protsent sellest on ca 21 eurot.

Alliksaar ütles, et teatrite lisavahendite teenimist tingib osalt ka majanduslik olukord, kus suur osa teenuseid järjepidevalt kallineb.

Et kallim pilet ja selle võrra veidi rikkam teater ka paremaid lavastusi teha laseks, Alliksaar ei usu.

"Ma ei ole kogenud valdavat lavastuste halba kvaliteeti ega otsest seost palga ja lavastuste kvaliteedi vahel. Kunstis peabki olema nii õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi, muidu ei ole kunst vaba ega toimu arengut," sõnas Alliksaar.

Alliksaar: palgakulu ei saa tulla piletitulust

"Teatritel on eelarveliselt kõige suurem osa kuludest personalikulud. Palgakulu on püsikulu. Lavastuste majanduslikku õnnestumist ei saa vabas kunstiasutustes garanteerida ja seepärast on keeruline siduda väga suures määras omatulude teenimist palgafondi lisavõimalusena. Osaliselt kasutatakse neid vahendeid palgadiferentsiks, aga enam ilmselt muutuvpalga komponendis," selgitas kantsler.

Rääkides sellest, kas kallim pilet võiks takistada teatrisõprade juurdepääsu teatrisse, ütles kantsler, et Eesti kultuuripoliitika kujundajana peab ministeerium oluliseks, et eesti keel ja kultuur oleks ka läbi etenduskunstide kaitstud.

"Just sellepärast on loodud kaheksa riigi osalusega sihtasutust, kellel on konkreetsed ülesanded, mis seda eesmärki toetavad. Just seepärast on nende asutuste eelarvete kärbe kõige väiksem ehk neli protsenti. Kuhugi ei kao soodushinnaga piletid noortele, lastele, pensionäridele ja peredele," sõnas Alliksaar.

Tegevustoetuste vähenemine on teatritegijatele suureks hoobiks ja vähendab ka teatrikunsti kättesaadavust ja taset, kirjutas Eesti Etendusasutuste Liit septembri keskel avalikus pöördumises peaminister Kristen Michalile.

"Plaanitud mahus eelarvekärbe etenduskunstide kvaliteetset jätkumist ei taga, vaid toob kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, milleks on ebamõistlik koondamislaine (erialadel, millele hiljem tagasi pöörduda on raske) ja töökohtade oluline vähenemine, etenduskunstide pealesunnitud kommertsialiseerumine ning kättesaadavuse vähenemine (piletihinna paratamatu tõusu tõttu) eriti väiksema sissetulekuga inimeste hulgas," leidsid pöördumise autorid.