Kits on vastselt Berliinis oma magistriõpingutega lõpule jõudnud. "Praegu jään elama Berliini, aga ma alati olen käinud regulaarselt Eestis, seda sidet lõhkuda ei ole võimalik. Aga praegu jään sinna ja elan loodetavasti jätkuvalt oma kontserdielu," sõnas muusik.

Londoni Filharmooniaorkestrit, kelle ette Estonia kontserdisaalis Kits astub, pole ta varem mängimas kuulnud. Londoni sümfooniaorkestritest peab Kits kõrgeimaks Londoni Sümfooniaorkestrit (The London Symphony Orchestra), mille kõrval on tema hinnangul tasemelt järgmine just Londoni Filharmooniaorkester (The Philharmonia), mida juhatab noor soome dirigent Santtu-Matias Rouvali. Koos filharmooniaorkestriga esitab Kits Elgari tšellokontserdi, millega on tal juba varasem märkimisväärne kogemus.

"Mängisin ERSO-ga ja see oli mu esimene päris kontsert solistina orkestri ees. Varem olin päris palju mänginud küll, aga see oli alati, kas mingi kursuse või muu asja raames. Nüüd oli tõesti vaja hooaja sees Elgarit mängida tänu sellele, et sain "Klassikatähtede" orkestripreemia. See oligi mu esimene kogemus," rääkis solist.

"See lugu üllatas mind juba tookord, see oli palju traagilisem ja tõsisem kontsert, kui ma arvasin. Olen viimastel päevadel üritanud seda kuidagi sõnadesse panna, aga seda on raske teha, selles loos on midagi väga suurt, kindlasti just solisti vaatevinklist. Need meloodiad on hästi lihtsad ja ilusad, aga väljakutse on neist leida see üldine tähendus. Ilusasti ei ole võib-olla väga raske seda mängida, aga aru saada sellest sügavamast kontekstist... Elgar oli 62, kui ta selle kirjutas, see oli pärast sõda, maailm ja maailmakord kõik muutus, oli suur šokk, tal olid terviseprobleemid," avas Kits teose tausta.

Ajal, mil Eesti kultuurimaastikku ähvardavad kärped, pole Kitse sõnul elu sugugi lillelisem ka välismaal. "Ma märkasin, et Berliini filharmoonikud võitlesid suuliselt aktuaalse probleemi vastu, mis mulle tegelikult tuli üllatusena, põhimõtteliselt sama asi, et kümme protsenti kärbet tuleb kultuuris. Ma olin üllatunud, et kas igal pool on nii. Ei saa üldistada, kuidas on teistes riikides, aga Saksamaa on üks kutluurimekasid. Eks ma näen klassikalise muusika maailmas ikkagi tihti kolleegidelt, et ei ole see elu midagi nii lihtne, kui arvatakse," nentis Kits.