Kunstilise juhi ja peadirigendi ametit on Üleoja pidanud 2011. aastast. "Kui ma alustasin, siis mul endal oli tunne, et kui ma viis aastat vastu pean, siis on jube hästi. Mul oli väike hirm, et ma ei pea viit aastat vastu. Aga praegu jookseb 14. hooaeg, nii et ju ta on siis olnud hästi elatud elu, sest kui oleks halvasti elatud elu, siis ma elaks seda kusagil mujal," rääkis Üleoja.

Hirmu tekitas Üleojale ühe tollase laulja repliik. "See oli ajal, kui otsus oli sündinud ja ehk isegi leping alla kirjutatud, et ma 2011. aasta septembrist rahvusmeeskoori juures alustan. Trehvasime ühe tollase lauljaga kusagil laeva peal ja ta ütles, et ei, seda laeva küll ei pööra mitte kuhugile. See oli see, mida ma kartsin. Et seda ei saa pöörata," selgitas dirigent.

Samas ei ole Üleoja sõnul kooritegevuses lõplike eesmärkide saavutamisest võimalik rääkida. "Minule meeldib ikka igasugust tegevust ja elu vaadata kui protsessi. Kui seame eesmärgi ja selle saavutame, siis sellega on nagu kõik läbi. Aga mulle tundub, et kooritegevuses võib rääkida teatud verstapostidest, aga kuhugi lõplikult pärale jõudmisest ei ole võimalik rääkida. Koor on elusorganism, mis muutub kogu aeg, on pidevalt mingis protsessis. Vahel me võime öelda, et ta läheb mäest üles, vahel võime öelda, et lihtsalt muutub," sõnas Üleoja.

"Isegi keeruline on öelda, et kas see on parem või halvem, see muudatus. Aga meie ümber muutub ju kõik. Kui me isegi mõtleme, mis toimub kunstis ja muusikas. Esteetika ju muutub läbi aastakümnete ja sajandite. Kui mõelda tagasi Bachile või Mozartile, siis me ei saa kuidagi öelda, et me oleme sellest hetkest edasi arenenud või et muusika, mis me täna kirjutame, on parem. Ei, ta on teistsugune, sest aeg on muutunud," tõdes Üleoja Klassikaraadios.

Üleoja lisas, et tänases maailmas tunnevad paljud, et neil on vaip jalge alt tõmmatud. "Ja juba pikemat aega ei saa üleüldse millestki aru. /.../ Täna on see päev, mil võib tegelikult ilma naljata öelda, et suur aeg nõuab suuri inimesi. Sellistel aegadel selgroogu sirgena hoida on eriti raske, sest väga paljud asjad töötavad sinu vastu," rääkis Üleoja ja lisas, et maailma olukord muudab järjest suuremaks küsimuse, kas inimkond midagi ei õpi. "Ma arvan, et ei õpi. Nii tundub küll praegu."

13 aasta jooksul on olnud ka palju momente, mil Üleoja on mõelnud kõik Kuu peale saata. "Nii palju on seda tuuleveskitega võitlemist, et see tekitab seda tunnet. Igasugused probleemid, millega peab kogu aeg laup ees kokku põrkuma päevast päeva. Piisab, kui vaadata kultuurimaastikul ringi ja reastada need mõtted ja tsitaadid, mida kultuuriinimesed kasvõi viimase paari kuu jooksul välja on ütelnud. Mul ei olegi vaja siia midagi lisada. Pilt on selge," nentis ta.

Õppetunde, mis Üleoja ise rahvusmeeskoori ees oldud aja jooksul saanud on, on mehel endal raske hinnata. "Kui üle pika aja kuulata mõnda aastatetagust salvestust või vaadata mõnda videoülesvõtet, siis on võimalik mingeid järeldusi teha, aga need hinnangud, mis minu persooni puudutavad, need on teiste anda. Mul on ennast väga raske hinnata," tõdes Üleoja.

"Üks asi, mida mulle on kangesti ette heidetud, on see, et ma nii palju uut muusikat teen. Tegelikult see uue muusika pisik on selle meeskoori perioodi jooksul isegi tugevamalt juuri ajanud. Minu jaoks on muutunud järjest huvitavamaks tegeleda muusikaga, mida ei ole veel esitatud. Kui ma alustasin, siis ei olnud see tung sugugi nii tugev. Võib-olla on seos ka sellega, et meeskoori repertuaari on vähe ja n-ö olude sunnil tegeled kogu aeg uue repertuaari tellimisega, mis ei ole selle koori ajaloos tegelikult midagi uut," rääkis Üleoja ning lisas, et Olev Oja ja Kuno Areng tegelesid samuti kogu aeg uute lugude tellimisega.

"Uue repertuaari otsimine on selle kooriga läbi 80 aasta kogu aeg kaasas käinud, nii et minu tegevus ei ole midagi originaalset. Uue muusikateose esmakordselt esitamise võlu on ikka erakordselt suur. See, et ei ole mingit rada ees, puudub igasugune traditsioon, järelikult ei saa kellelgi olla ka mingisuguseid ootusi, mis moodi teos kõlama peab. /.../ Täna ma olen selles punktis, kus see standardrepertuaar võib teinekord olla endale väga tervistav, aga tegeliku naudingu saan ma sellest, kui teen midagi täiesti uut," tõdes dirigent.

"Eesmärk ei ole see, et tahaksin endale ausamba püstitada, et mina läksin siit esimesena, vaid lihtsalt nii võluv on tegeleda teostega, mida ei ole veel esitatud," lisas ta.

Samas tõdes Üleoja, et standardid toovad publikut ja sellepärast neid ka tehakse. "Aga kui mõelda selle nurga pealt, et see kollektiiv ongi 80 aasta jooksul pidevalt tegelenud uue repertuaari otsimisega, siis kui me täna teeme põhimõttelise otsuse, et keskendume ainult publikule ja teeme standardeid, siis 80 aasta pärast selgub, et meie päevist ei jäänud ühtegi märki maha. Meie asi on ju luua seda olevikku, mis mingite aastakümnete või -sadade pärast on minevik, kuhu saab tagasi vaadata ja kust on midagi võtta," rääkis Üleoja.

Üleoja hinnangul võiksid RAM-i võimalused rahvusvahelisel areenil olla kahtlemata suuremad kui seni. "Meil ei ole selle manageerimise poolega alati kõige paremini läinud. Selle koha peal on hästi palju arenguruumi ja koori potentsiaali oleks võimalik märgatavalt rohkem rakendada. Lauljad vajavad väljundit, mida nad väärivad. Kui on väga palju väljundit, mis tundub, et jääb sulle natukene kaenlaauku, ja kui selga on nagunii raske sirgena hoida, siis sellistes oludes vajab see tublisti tahtejõudu," tõdes koorijuht.

"Üks kolleeg ütles hiljuti, et väga ilusa lause ja see väärib kordamist. Ta ütles, et on rahvusmeeskoori pidama jäänud põhjusel, et siin on väga hea sisekliima. Tõsi, võib öelda, et see ei ole professionaalne kvaliteet, aga see on inimlikus plaanis väga oluline moment," toonitas ta.

Enda mantlipärijat hakkas Üleoja otsima juba siis, kui koori juures tööd alustas. "Ei ole vist saladus, et selle kaliibriga inimesi, kes suudaks n-ö kutseliste muusikutega kvaliteetselt töötada, on meil tikutulega taga otsida. Siin ei ole küsimus mitte selles, et valime olemasolevate hulgast kõige parema, vaid selles, kas üldse on kedagi, kes sobiks selle koha peale. Tasapisi olen enda jaoks mõned nimed üles kirjutanud, kelle peale kannataks mõelda," andis Üleoja lootust.

Otseülekanne Eesti Rahvusmeeskoori 80. aastapäeva kontserdilt on Klassikaraadio eetris laupäeva, 16. novembri õhtul kell 19.