"Meil oli just kolm kontserti Tokyos," ütles Eesti rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. "Läks väga hästi. Jaapanile on iseloomulik, et seal on väga suured saalid, sest inimesi on väga palju. Teine oluline moment on, et jaapani akustikud on aastakümneid teinud imepärast tööd. Saal on küll suur, aga sul ei ole kunagi suure õõnsa saali tunnet, mida sa ei jaksa täita. Ja seal on ka alati palju publikut, keskmine kontserdisaal mahutab kuskil 2000 inimest."

Üleoja sõnul viib kogu kõrgkultuur alati rohkem raha välja, kui sisse toob. "Mida rohkem lähme kõrgkultuuri poole kaldu, seda suuremaks läheb hinnasilt selle küljes. Eks see on ühiskonna valik, kas me soovime kultuurrahvas olla või me ei soovi. Meie kultuuritegijatena seda ühiskonna eest ära otsustada ei saa."

Muusikaeksport on Üleoja arvates ülioluline, sest kui me soovime olla osa maailma muusikaloost, siis ainuke võimalus on, et me peame kodust välja minema.

Peadirigendi sõnul on neil paar täitmata ametikohta kooris ning ukse taga on ootamas ka sobivad lauljad, kes sooviksid RAM-iga liituda, kuid seoses kärbetega, mida Eesti riik on teinud, ei ole neid hetkel võimalik tööle võtta.

"Üks teema, mida ma kõige rohkem tänasel päeval tähele panen, et kui majandusolud on kitsad, on teatud surve kõrgkultuurile olla ka vähem elitaarne. Alati on dilemma, et mida selle teadmisega pihta hakata. Sellele küsimusele ei ole head vastust," tõdes Üleoja. "Kõrgkultuuri põhiolemus on kusagilt maalt hästi sarnane tippteadusega. Me peame julgema sirutuda ja me peame julgema otsida."