"Nagu teame, on majanduslik olukord äärmiselt keeruline ning nõuab raskeid valikuid. Kultuuriasutuste, sealhulgas Eesti Kontserdi tegevustoetus vähenes neli protsenti ehk veerand miljonit eurot. See on meie jaoks väga suur summa ning paraku ei ole lähiaastatel näha olukorra paranemist. Selleks, et muutunud oludes organisatsiooni jätkusuutlikkust säilitada, peab Eesti Kontsert üle vaatama oma struktuuri ja seal ümberkorraldusi tegema," ütles Eesti Kontserdi juhatuse liige Kertu Orro.

"Kui Eesti Kontserdi selleaastane tegevustoetuse kärbe on neli protsenti, mille rahaline väljendus on veerand miljonit, siis kulud Hortus Musicuse ülevalpidamiseks on umbes sama suured," tõi Orro välja.

"Oleme juba varem kärpinud tugipersonali arvelt ning seal enam kärpimisruumi ei ole. Oleme sunnitud tegema keerulisi otsuseid ja paraku on valida vaid halbade variantide vahel," lisas Orro.

18. juulist lõpetab Eesti Kontsert ansambliga Hortus Musicus koosseisulise suhte ning edaspidi saab ansambel jätkata tegevust iseseisva kollektiivina. Viimastel aastatel töötas Hortus Musicus Eesti Kontserdi alluvuses osalise koormusega.

Orro sõnul eile ansambli liikmetega kohtudes väljendasid nad, et sellest potentsiaalsest otsusest on virvendusi olnud juba viimased kümme aastat.

"Muidugi me olime üheskoos kõik nukrad, aga samas adekvaatsed ja saime aru, et praegu sellised ajad on, ja parafraseerides president Kersti Kaljulaidi, siis halamiseks aega ei ole, tuleb tegutseda ja vaadata, kuidas nüüd iseseisvalt jalad alla saada," märkis Orro. "Eesti Kontserdi poolt sain neile ka kinnitada, et vanamuusikal ja kindlasti ka ansambel Hortus Musicusel on alati oma kindel koht Eesti Kontserdi kontserdihooajas, nad on jätkuvalt väga teretulnud."

Hortus Musicuse lahkumine Eesti Kontserdi koosseisust ei tähenda ansambli tegevuse lõppu. Kaubamärk ja nimi Hortus Musicus jääb ansamblile alles ja see võimaldab muusikutel iseseisva kollektiivina kontserttegevust jätkata. Samuti on Hortus Musicus oodatud ka edaspidi rikastama Eesti Kontserdi hooajakava kauni vanamuusikaga.

Orro märkis ka, et mis puudutab Väravatorni, mis on aastakümneid olnud ansambli koduks, siis praegu ei ole veel pikka perspektiivi ulatuvat vastust, küll aga on mõned mõtted, kuidas Väravatorn panna rohkem tööle avatud muusikamajana. "Teadupärast on ju väga paljudel ansamblitel krooniline prooviruumide põud ja me saaksime võimaldada ka teistel ansamblitel teha seal proove ja kasutada seda kohta rohkem kammerkontsertide saalina. Hortus Musicusel kui põliselanikel on seal kindlasti oma koht," sõnas Orro.

Hortus Musicus loodi 1972. aastal ning see on viimane ansambel, kes tegutseb SA Eesti Kontsert koosseisulise ansamblina. Varasematel aastakümnetel on Eesti Kontserdi ja selle eelkäija Riikliku Filharmoonia koosseisu kuulunud suurem osa kodumaistest tippansamblitest. Praeguseks on nad kõik iseseisvunud. Ainsa loomingulise kollektiivina jätkab Eesti Kontserdi koosseisus Eesti Rahvusmeeskoor.