Eesti Kontserdi juht Kertu Orro selgitas, et finantsplaan koostati järgmiseks viieks aastaks eeldusel, et riigipoolne tegevustoetus ei suurene, vaid jääb samale tasemele, mis see on 2023. aastal.

"Kui riigipoolne tegevustoetus ei suurene, siis on selge, et tuleb teha oma tegevustes ümberkorraldusi ja kärpeid," märkis Orro. "Tulenevalt Eesti Panga poolt välja öeldud tarbijahinnaindeksi kasvust on selge see, et jätkusuutlikuks toimetamiseks tuleb vähendada kulusid või suurendada tulusid. Ja kui vähendada kulusid, siis eeldab see kindlasti oma tegevuse ümberplaneerimist."

Orro rõhutas, et Hortus Musicuse lõpetamine ei ole täna kindlasti vastu võetud otsus. "See on üks võimalik stsenaarium, kuidas saaks jätkusuutlikult edasi toimetada ja kontserte korraldada," selgitas ta.

Orro sõnul on arvutatud, et Hortus Musicuse tegevuse lõpetamisega hoiaks Eesti Kontsert aastat kokku umbes 144 000 eurot.

"Tegelikult oleme Hortus Musicuse ansambliliikmetega pidanud juba nii mõnedki aastad plaani, et võib-olla leiame koos, ja võib-olla ka koos riigiga, võimaluse, kuidas Hortus Musicus jätkab iseseisva ansamblina nagu seda teevad Eestis kõik ülejäänud ansamblid."

Orro usub, et selgus, mis Hortus Musicusest alates 2025. aastast saab, saabub järgmise aasta jooksul.

Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille sõnas, et kõigile ministeeriumitele on antud ülesanne leida kokkuhoiukohti. "Aga millised need kokkuhoiukohad täpselt saavad olema, on veel keeruline öelda ja nõuab kõigi osapooltega veel läbirääkimist ja kokku leppimist," sõnas ta.