Paljud teatrisõbrad, kes püüdsid esmaspäeva hommikul osta piletit järgmiseks suveks draamateatri "Rahamaa" etendusele, nägid ilmselt hommikul ekraanivaadet, mis näitas kui mitme tuhandes piletisabas ollakse. Lõpuks jäidki tuhanded inimesed piletita.

Pika ninaga jäid ka need, kes juba enne kella kümmet Draamateatri kassasse järjekorda läksid, sest seal õnnestus müüa vaid üks pilet, kuniks lehekülg teatas, et kõik etendused on läbi müüdud.

Seejuures on piletite hind järgmise suve etendustele kasvanud. Kui sel suvel toimunud etenduste piletite eest küsiti 55–60 eurot, siis järgmisel suvel toimuvatel etendustel maksis tavapilet 70 ning toetajapilet saali eesosas 150 eurot.

"Me ei tulnud eelmine aasta isegi nulli koos kõigi lisatoetustega jne. See on rahvusvaheline projekt, seal on kaamerad, kallis tehnika, me töötame teises linnas – midagi ei ole teha, need asjad maksavad," selgitas lavastaja ja draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere juunior.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor jällegi ütles, et arvestades nõudlust võiks ka kallimaid pileteid müüa. "Ma iseenesest selles ei näe probleemi, et me küsime mõne üksiku väga kalli produktsiooni eest õiglast hinda, mis vähemalt korvaks etenduse loomise kulu. Kas need võiksid veel kallimad olla? Miks mitte. Kui seal on selline diferentseeritus, et lõpuks on igal eestlasel põhimõtteliselt võimalik see etendus sobiva hinna eest ära näha. Mõni teater juba katsetab "rikaste ridadega". Eks see lõpuks on muidugi sotsiaalse õigluse küsimus – kui mul oleks selline raha, kas ma saaksin ka esireas istuda," rääkis Nestor.

Toompere juunior piletihinda tõsta ei soovi. "Muidu muutub ta kättesaamatuks väga paljudele inimestele, seda me ei taha. Me oleme ju tegelikult riigiteater. Ega meil muid variante pole, kui proovida veel rohkem olemasolevaid asju mängida ja lohutuseks ütlen, et me ei plaani neid veel niipea maha võtta," sõnas ta.

Nestor näeb võimalust suurest nõudlusest kasu lõigata. "Vaadates seda hullumeelset tormi nendele piletitele, siis kuskil Eestis on järelikult raha üleliia, n-ö vedeleb maas, ja miks mitte seda eesti kultuuri hüvanguks sealt maast üles korjata," leidis Nestor.