Kuigi arhitektuurivõistluse võidutöö on juba teada on Pallase galeriis toodud huvilisteni kõik võistlusele kvalifitseerunud tööd. Eesmärk on tuua arhitektide looming laiema avalikkuseni.

"Laekunud tööde paljusus näitab, kui tähtis töö see oli. Kõik ideed on ju väga ägedad," märkis näituse kuraator Kristin Leis. "Paljud inimesed võib-olla ei oskagi unistada, milline tänapäeva raamatukogu või kunstimuuseum võiks tegelikult olla. Meil on need väga toredad, aga tegelikult on võimalus millekski palju rohkemaks."

Kuna võistlus oli anonüümne, on suurem osa võistlustööde autoritest teadmata. Autorite nimeümbrikud avati vaid auhinnatud tööde puhul. Sellest hoolimata saavad huvilised aimu, millised tööd žürii hinnangul paremate hulgas olid.

"Žürii protokollis on välja toodud, et esimesest voorust sai edasi 25 tööd. See on ikkagi nii paljude osalejatega arhitektuurivõistluse puhul päris suur saavutus. Kuigi me autoreid kaheksandast edasi ei tea, oli minu jaoks tähtis, et nad saaksid koha galerii seinal," sõnas Leis.

Tartu linnaarhitekti Jiri Tintera sõnul on annavad esitatud võistlustööd hea ülevaate Eesti ühe arhitektide põlvkonna mõttemaailmast.

"See võistlus oli Eesti arhitektide jaoks niivõrd oluline, et praktiliselt igal Eesti arhitektil tekkis vähemalt mõte, et ma peaks osalema. Need tööd, mida me näeme, me saame neid vaadata nii, et see näitab, kuidas praegusel hetkel arhitektid keskkonda suhtuvad: mis on need teemad, mis neid kõnetavad. Loomulikult tulevad siin [välja] mured, mis on seotud kliimamuutustega, aga ka segregatsiooniga – et avalik ruum oleks igaühele võimalikult kättesaadav," lausus Tintera.

Näitus on Pallase galeriis avatud 4. jaanuarini.