Panso preemia laureaat Erling Eding: inimene õpib rasketes tingimustes
Kuigi Panso preemia laureaat, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. laureaat Erling Eding on praeguseks lavakunstikooli eluga harjunud, on sel teel palju kahtluseid ja enesesse vaatamist olnud.
30. novembril, Voldemar Panso sünniaastapäeval kuulutati Von Krahli teatris välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat. Auhinna pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu üliõpilane Erling Eding.
"Ma mäletan, et Gert (Raudsep, teatriliidu juht - toim) viskas mingeid pilke minu peale, ma hakkasin aru saama. See oli väga armas ja ilus hetk, kursus oli ka väga nunnu. Hakkasid laulma ja kallistama," meenutas laureaat "Ringvaates". "Eks see on mulle tõuge. On näha, et mind märgatakse. See on mingisugune tõuge, et seda asja võiks edasi teha."
Äsja said 32. lennu tudengid end proovile panna suure publikumenu saatel etendunud identiteedikabarees, kus kõigil oli ülesanne välja mõelda oma uus tegelaskuju. Edingu tegelaskuju kandis nime Marta Kaheksas. Kuigi Edingut on süüdistatud sel moel emaduse naeruvääristamises, lähtus ta Marta karakteri loomisel hoopis vastupidisest.
"Ma inspireerusin oma õdedest, kellel on kahe peale kokku viis last. Ma olen viiekordne onu. Ma olen nende lastega väga palju üles kasvanud, teismelise eas elasin väga pikalt õe perega koos. Nad on mulle väga kallid," selgitas noor näitleja. "Ma lihtsalt vaatasin oma õde, ta istus oma kolme tütre vahel ja tekkis arusaamine, kui ilus ja suur asi on ema."
Õed on talle seda kallimad, et vanemad kaotas Eding noorelt. Poisi kasvatas üles vanaisa. "Ta kasvatas minust ikka härrasmehe," usub noormees. "Vanavanematega üles kasvamine on niikuinii teistmoodi, nad on kõvasti teine põlvkond. Kui su vanemad on teine põlvkond, siis nemad on kolmas põlvkond."
Kuigi esialgu läks Rakverest pärit Eding jalgpalli trenni, mõistis ta ühel hetkel, et talle meeldib esineda ning talle meeldib tähelepanu. "Siis tuli koolis näitering, kuhu ma läksin. Ühel hetkel tuli sinna Jaune Kimmel, kes asetas selle näiteringi teise kastmesse. See oli väga tänuväärt. Ma arvan, et sealt see otsus, miks ja kas üldse saada näitlejaks, tuli," märkis ta.
Täna on Eding lavakunstikooli kolmandal kursusel ja sealse eluga harjunud. Esimene aasta ei läinud aga sugugi nii lihtsalt. Raamatukogu tualetis on ta oma elu üle palju järele mõelnud.
"Sinna olen küll vahepeal läinud, vaadanud peeglisse ja mõelnud, kas see on nüüd see koht, kus ma tahan olla, kas ma olen valmis või oskan. Aga siis hakkab paus läbi saama, viskan vett näkku ja ütlen, et näed, oskad küll ja ikkagi surud läbi. Need küsimused ikka tekivad ja see on täitsa normaalne. Inimene õpib rasketes tingimustes. Sa pead ennast veidi ebamugavusstsooni viima, et õppida. Seda see kool õpetab väga hästi."
Lisaks õppejõududele jätkub Edingule kiidusõnu ka kursusekaaslastel. "Erling on laval ennastohverdav. Kui partneril või tal endal ei tule välja, siis ta ei lase kunagi vedru maha," kiitis Mattias Nurga.
"Ta on selline partner, kes ei jäta sind kunagi hätta. Kui mul on kriis, siis ta teeb kõik selleks, et see lahendada. Ta pakub väga palju. Ja pakub veidraid asju. Sellepärast on teda huvitav vaadata ka," lisas Carolyn Veensalu.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"