Publiku huvi juba neljandat korda toimunud "Identiteedikabaree" vastu oli Jüri Naela sõnul üllatavalt suur. "Järelkaja on olnud nii aktiivne, et ma arvan, et kui keegi sellest varem midagi kuulnud ei olnud või teda polnud see varem huvitanud, siis nüüd on see huvi palju-palju suurem," sõnas lavastaja.

Avalikkuses elavat arutelu tekitanud kabaree näol oli tegemist eri koolide ja erialade tudengeid koondava projektiga. Kui koolidele oli vaja enne esimest korda selgitada, miks taolist üritust korraldada, siis rohkem pole seda olnud Naela sõnul vaja teha.

"Nüüd, pärast seda neljandat korda ja melu, mis selle ümber on toimunud, istusime me jälle lavakunstikooli õppejõududega maha ja arutasime, kuidas sellelt ürituselt oleks näitlejal veel rohkem kaasa võtta ja kuidas teha seda veel kasulikumaks harjutuseks," sõnas ta ja lisas, et see, et üks näitlejatudeng saab teha üheksa korda Eesti Draamateatri täissaalile oma monoetendust, on kolmanda kursuse näitlejatudengile äärmiselt oluline.

""Identiteedikabaree" ongi Eesti kultuuriruumis uus nähtus, mis on aastast 2017 siin ringelnud. Nüüd ta on muutunud järjest huvipakkuvamaks, sest see ei ole huvitav ja põnev ainult tudengile, vaid ka publikule. Sellist vabadust, loovust ja vallatust väga tihti teatrikontekstis ei näe," sõnas Nael.

Naela sõnul tuli seekordne tagasiside tudengitele kerge šokina, kuid märkis, et ka see kuulub kunstnikuks olemise juurde. "Kui sa astud lavale ja esitad oma loomingut, siis sa pead olema valmis selleks, et keegi sind kritiseerib ja keegi sind väga kiidab," sõnas ta, aga märkis ka, et on suur asi, et üks tudengite projekt on tekitanud ühiskonnas nii suure debati sellistel teemadel nagu ema ja perekonna roll, pereväärtused ühiskonnas, mis on okei ja mis mitte. "Kes veel peaks selliseid projekte tegema ja diskussioone algatama, kui mitte tudengid?" märkis Nael.

Palju kõneainet tekitas Panso preemia laureaadi Erling Edingi ülesastumine Marta Kaheksandana. "Kunstiliste kujunditega on nii, et neil ei ole alati ühest tõlgendust, vaid ta loob mõtlemisainet olenevalt sellest, mis on vaataja enda kontekst, mille järgi ta seda mõistab. Marta Kaheksandale on ette heidetud, et ta kuidagi labastab, pilastab ja mõnitab. See ei ole kindlasti see lugu. Marta Kaheksas tahtis jõuda sellisele arusaamisele, millises olukorras hetkel naised, emad ja pered Eesti ühiskonnas on, kuidas paljulastelistel peredel on praegu väga raske," sõnas Nael.

Etteastet saatis laul "Maa tuleb täita lastega". "Kui me ütleme, et maa tuleb täita lastega, siis me peame arvestama, et need lapsed kasvavad suureks ja neil on midagi selle ühiskonna kohta öelda. Antud hetkel me peaksime kuulama, mida neil noortel meile öelda on," ütles Nael.

Samuti tõi Nael välja, et keeruline on analüüsimiseks üht etteastet võtta tema kontekstist välja. "Me peame aru saama, et see oli kolm tundi kestev etendus, kus esitamisel oli 21 numbrit pluss suured vahenumbrid. Kui me hakkame siin analüüsima Marta Kaheksandat või kedagi teist, siis seda on väga raske teha, sest see on üks osa suurest tervikust. Mõned numbrid oli sotsiaalkriitilised, mõned väga isiklikku laadi ja mõned lihtsalt selleks, et saaks endast välja performatiivse looma, kes Eesti Draamateatri kolme minuti jooksul täis tantsib ja laulab."