Vastseliina linnuses näeb traditsiooniliselt valmistatud raudrüüsid ja karistusmaske
Vastseliina piiskopilinnuses näeb alates homsest keskaegsete soomusrüüde ja karistusvahendite tõetruid koopiaid. Kahekümne aasta jooksul valminud rikkaliku kollektsiooni autor on poola käsitöömeister Sergei August, kes kasutab oma töös vaid traditsioonilisi tööriistu.
Enam kui sajast eksponaadist koosnev näitus "Rüütlid ja nende soomusrüü: ajalugu läbi aegade" on kahest osast koosnev näitus, millest esimene keskendub Sergei Augusti valmistatud rüütlite ja hobuste raudrüüde ning kiivrite autentsetele koopiatele.
"Ta valmistab neid koopiaid, kasutades täielikult tolleaegseid töövahendeid. Ta on osasid taastanud, osad ise teinud fotode-piltide järgi. Ta on pannud kogu hinge sellesse näitusesse, siin on Saksamaa, Hispaania, Poola, Itaalia, Austria raudrüüsid, on turniiride raudrüüsid, ratsaväelaste ja jalaväelaste raudrüüsid, erinevaid relvi. See näitab ehedalt, kui süvitsi on läinud kunstnik kõigi nende detailidega," kiitis Vastseliina piiskopilinnuse linnuseisand Ivar Traagel.
Näituse teine osa kannab nime "Nõidade haamer". Suure osa sellest moodustavad keskaegsed nõidade ja tavainimeste karistusvahendid.
Augusti huvi keskaja teema vastu sai alguse juba lapsepõlves, mis tänaseks on välja kasvanud elutööks. Tema kogus on enam kui 80 raudrüüd ja 95 artefakti. Augustil on tõenäoliselt Euroopa suurim keskaegsete karistusmaskide kogu, millest 40 on ka linnuse teise korruse saalis eksponeeritud. Sealt leiab näiteks maske klatšimooridele ja pealekaebajatele, paastust mitte kinnipidajad said aga pähe seamaski.
Kui valetati end heaks muusikuks, siis sellega oli omaette lugu. "Siis pandi neile sellised maskid pähe, et linnarahvas näeks. Üks on vilega ehk kui sa hingasid, tuli võlts vile välja. Aga teise pandi veel pillimängija näpud vahele, nii et kui ta kõndis sellega, siis see näitas, et ta on valetanud, et on hea pillimängija, aga tegelikult oli ta ikka väga kehv pillimängija," rääkis Traagel.
Sergei Augusti näitus saab juba märtsis uusi eksponaate juurde ning jääb avatuks kuni selle aasta detsembrini.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Aktuaalne kaamera"