Luisa Lõhmus: vabakutselise näitlejana on võimalusi rohkem
Vabakutseline näitleja Luisa Lõhmus ütles kultuurisaatele "OP", et ei ole ennast hetkel ühegi konkreetse teatriga sidunud, sest see annab vabaduse lüüa kaasa eriilmelistes projektides.
Lõhmuse näitlejatee algas juba nelja-aastasena. "Ma olin kuidagi selline laps, kes oli nõus tegema kõike selle nimel, et ta saab ühe Kinder Surprise'i muna ja siis hakati mind toppima igasugustesse kohtadesse. Minu esimene näitleja kogemus, kus ma sain ka aru, et tegelikult tahangi sellega tegeleda, oli "Helisev muusika" aastal 2003. Mängisin Linnahalli laval Von Trappi perekonna kõige väiksemat liiget," rääkis Lõhmus.
Oma karjääri kõige olulisemate rollide peale mõeldes meenubki Lõhmusele esimesena "Helisev muusika". "Sest see oli ikkagi esimene ja see on natukene imelik, kui palju ma sellest mäletan. Arvestades seda, et ma olin nelja-aastane. Üks päev kodus sain aru, et mul on isegi mingid koreograafiad meeles," muigas ta.
Ka muusikal on Lõhmuse elus alati oluline roll olnud. "See käib perega kaasas. Mu ema on laste muusikaõpetaja, isa on musikaalne, õde ka. Muusika oli kuidagi iseenesestmõistetav ja sellepärast võib-olla näitlemine huvitavam tunduski, sest see on midagi teistsugust," arvas Lõhmus.

Muusikakoolis ja EMTA-s klaverit õppinud Lõhmus mõlgutas ka mõtet pianistiks hakata. "See oli ikkagi nii suur osa mu elust, aga sisimas oli kihk midagi muud teha. Seda ka muusika enda mõttes, see klassikalise muusika maailm on ainult üks osa suuremast muusikamaailmast. Ma käisingi laagrites, õppisin ise muid muusikastiile juurde ja mingi hetk EMTA-sse jõudes sain aru, et ma olen tegelikult teinud 17 aastat ühte ja sama asja, äkki proovin nüüd midagi muud," selgitas näitleja.
Lõhmus lõpetas TÜ VKA 14. lennu, on astunud üles mitmetes rollides, aga üheski konkreetses teatris palgal ei ole. "Mulle meeldib praegu see vabakutselise teema. Mulle meeldib olla just vaba. Mind tegelikult väga huvitab ka töö kaameraga, see oli meil tegelikult suhteliselt suur osa näitlejaõppest. Kõrvalt jälgides olen aru saanud, et kui sa ei ole kuskil teatris, siis oled vabam ka neid võimalusi vastu võtma. Nii et praegu olen sellise tee valinud, aga ma ei pane kätt ette, et ma kunagi mõne teatriga liituda ei võiks," toonitas Lõhmus.

Noore näitleja viimane suur töö kaameraga oli Eesti Telefilmi krimisarjas "Von Fock". "See andis mulle nii palju. Kui ma sain teada, et selle rolli sain, siis ei suutnud ma seda mitu päeva uskuda. Vahetult enne võtteperioodi olin ma täiesti segaduses, et mis mind ees ootab, kuigi mul oli võtteplatsi kogemus olemas. Aga ikkagi tundsin enne ärevust ja elevust, kuid kohale minnes kõik kuidagi lahtus," ütles Lõhmus ning lisas, et ajastudraama kogemus kinnitas, et ta soovib veel midagi sellist teha.
Unistab Lõhmus koostöödest, mis sütitaksid. "Ja siiamaani on nad kõik sütitanud. Vahepeal olen ikkagi igatsenud mingi trupi järgi, kellega koos avastada või töötada koos natukene pikemalt kui üks projekt. Mitte, et see mataks mu soovi alla vabakutseline, aga lihtsalt, et leida mingis turvalises keskkonnas järgmine tase või teema, millega tegeleda," leidis Lõhmus.

Lisaks kõigele muule alustas Lõhmus ka väikesadama spetsialisti õpinguid. "Kahjuks jäi see mul pooleli, sest "Von Fock" tuli vahele, aga mul on alati olnud kirg mere ja vee vastu, nii et tahtsin endale väikelaevajuhi pabereid. See tuli ühes seltskonnas jutuks ja üks mu sõbranna rääkis, et tema isa on sellist eriala õppinud. Siis ma hakkasin uurima ja vaatasin, et see on veel süvenenum õpe. Väikelaevajuhi paberid võib väga kiiresti ära teha, aga seal saab ikkagi suuremat praktikat, puutud kalandusega kokku, oled rohkem koos inimestega, kellel on samad huvid," rääkis Lõhmus, kes veetiski eelmisel aastal tööga seoses väga palju aega Hiiumaal ja Saaremaal, kus mere ja saare elu talle väga koduseks sai.
Viimasel ajal on Lõhmus aru saanud, et võib-olla on erinevaid kirgi liiga palju, sest lisaks juba mainitutele on ta huvitatud ka moekunstist. "Lõpuks ei väsita mind need asjad, mida ma teen, vaid see, kui erinevad need tegevused olla võivad. Ühel õhtul lähen lavale, laulan ja mängin klaverit, järgmisel päeval teha mõne sõbrannaga photoshoot, siis lähen Kuressaarde ja teen seal etenduse. See hüppamine väsitab palju rohkem kui nende asjade tegemine," nentis Lõhmus.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell