Suur tabel: 2024. aasta müüduim raamat oli "Chuck Norrise anekdoodid"

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2024. aasta edetabelis võttis esikoha "Chuck Norrise anekdoodid" (kirjastas Tänapäev), mida osteti kokku 16 820 eksemplari.
Viimaste aastate andmete võrdlus näitab, et huvi raamatute vastu vaikselt, kuid järjepidevalt kahaneb. Kui 2023. aastal müüdi esimese 100 hulgas olevaid raamatuid kokku 187 394 eksemplari, siis 2024. aastal müüdi 187 033 eksemplari. Kuigi 2023. ja 2024. aasta andmeid võrreldes on langus praktiliselt olematu, siis näiteks võrreldes 2021. aasta andmetega on langus olnud 15 protsenti.
Algupärase ja tõlkekirjanduse teoseid on läbi aastate olnud edetabelis enam-vähem võrdselt ja nii ka eelmisel aastal – algupäraseid teoseid oli nimekirjas 49, tõlkeraamatuid 51. Eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud eksemplaride arve võrreldes selgus, et 2024. aastal osteti algupäraseid teoseid tõlkeraamatutest rohkem – nende osakaal moodustas edetabelist 64 protsenti.
Kokku on edetabelis esindatud 13 kirjastuse raamatud. Enim menuraamatuid on edetabelis kirjastustel Koolibri, Varrak, Rahva Raamatu kirjastus, Pilgrim, Helios ning Tänapäev.
Erinevalt varasematest aastatest, mil edetabeli tipus on olnud toidupoe Maxima tellimusel välja antud lasteraamatud, oli eelmisel aastal mäekõrguselt teistest üle "Chuck Norrise anekdoodid" (kirjastus Tänapäev) – läbimüük 16 820 eksemplari. Teiseks jäi Andrus Kivirähki "Kampsun ja päike", mida osteti 6088 eksemplari, ja kolmandaks Sven Mikseri "Vareda", mida osteti 4622 eksemplari.
Ilukirjandusteoseid leiab edetabelist 23 ja neid on ostetud kokku ligikaudu 38 000 eksemplari. See arv on võrreldes varasemate aastatega oluliselt suurem ja tõendab taas kord, et meie endi autoritelt on ilmunud palju huvitavaid teoseid. Nii leiame edetabelist näiteks Viivi Luige, Sven Mikseri, Lauri Räpi, Anu Raua, Piret Jaaksi, Tõnu Oja teoseid. Kuid ka tõlketeoseid on hästi vastu võetud – nendegi läbimüüginumber on ligikaudu 18 000 eksemplari ja enim osteti James Joyce'i, Antoine de Saint-Exupéry ja Valérie Perrini teoseid.
Kokku on saja enimmüüdud raamatute tabelis mitteilukirjanduslikke teoseid 40, kokku 82 978 eksemplariga (2023.a. oli 46 nimetust kokku 78 256 eksemplari). Enamik neist – 28 – on algupärased ja kokku osteti neid 65 080 eksemplari ning moodustavad soetatud mitteilukirjanduslikest teostest ligikaudu 80 protsenti. See kinnitab taas, et oma inimeste ja Eesti autorite teoseid usaldatakse ja loetakse heameelega. Näiteks saab siin välja tuua raamatud Riho Sibulast ja Annely Peebost ning Lia Virkuse, Jüri Liivi, Margus Laidre ja Hendrik Relve raamatud.
Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 37 ja nende müügiarv oli võrreldes varasemate aastatega väiksem – 65 646 eksemplari. Suurt mõju on siin kindlasti sellel, et nimekirjas ei ole Maxima tellitud lasteraamatuid. Samas on lastele mõeldud ilukirjandusteoseid (16 nimetust) ostetud ligikaudu 30 000 eksemplari, millest algupäraseid teoseid oli 5 ja tõlketeoseid 11.
Tabelis on ka eraldi välja toodud lastele mõeldud tegelus- ja kooliks ettevalmistavad raamatud, mida on kokku 21 nimetust ligikaudu 35 000 eksemplariga. Siin on huvitav jaotus: kooliks ettevalmistavad raamatud on eranditult kõik meie endi autorite koostatud ning väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatud on eranditult kõik tõlkeraamatud.
E-raamatute puhul on välja toodud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2024. aastal moodustas edetabeli 57 nimetust, kokku 9991 litsentsi. Võrreldes 2023. aastaga on nimetuste arv küll oluliselt pikenenud, samas on litsentside arv vähenenud.
E-raamatute puhul domineerivad endiselt ilukirjanduslikud tõlkeraamatud – neid on nimekirjas 36 nimetust, kokku on ostetud ligikaudu 6750 litsentsi.
Sel korral on välja toodud ka audioraamatute edetabel. Nimekiri ei ole kuigi pikk, kuid enim kuulati Jørn Lier Horsti "Reeturit" (194 litsentsi, Eesti Raamat) ja Eesti autoritest on enim kuulatud Andrus Kivirähki romaane "Mees, kes teadis ussisõnu" ja "Rehepapp".
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor